Raamatuid

 Ursula K. Le Guin "Maailma sünnipäev". Le Guin nagu Le Guin ikka. Üksikud jutud, mida oleks hea lugeda koos vastavate muude juttudega... ehk enam-vähem igast planeedist ja selle elukorraldusest on mujalt juba põhjalikumalt loetud, aga kogu segadik muidugi meeles ei ole... Rohkem nagu fännidele mõeldud, kellel muud planeedikirjeldused kohe riiulist võtta?

Nino Haratischvili "Kaheksas elu". Teine osa, esimest oma lugesin kunagi varem. Piinlik küll, aga esimene osa oli kuidagi parem. Teise osa toimumise ajaks on juba kõik tegelased oma elud läbi mitme põlvkonna puntrasse elanud ja on selline... masendav. Maagilist šokolaadi esineb ka vähe. 

Samuel Bjork "Hitra" ja "Valge nagu lumi". Need lühilaused.

Igal real. 

Nagu milleks?

Richard Coles "Mõrv enne õhtupalvust". Võluv, lihtsalt võluv. Paluks veel. Kohe esimesel leheküljel on lõik imelisest jutlusest, kus pastor ühendab Moosese veeime vajadusega kirikusse kemps paigaldada, selline raamat ei saa külmaks jätta! Tõsi, esialgu oli natuke raske aru saada, mis ajal see tegevus õige toimub, aga Eurovisiooni andmed andsid vihje, mida guugeldada.

Sarah Crossan "Kus süda peaks olema". Kui mul oleks romantilisi raamatuid fännav tütar, siis ma lükkaksin selle talle nina alla. Noortekas, ilus, lihtne, kerge lugemine, samal ajal tegevelb tõsiste teemadega. Autori vabavärsistiil oli esialgu võõristav, aga pikapeale harjus ära. No ja kuna tegevus toimub Iirimaal suure nälja ajal, siis olen ma muidugi natuke kallutatud ka. 

Margaret Atwood "MaddAddam". Orüksi ja Ruiga sarja kolmas osa. Atwoodi puhul häirib, et järjepidevus kipub nihkesse minema. Kalatoomise sagedus ja üldse. Mäletan, et esimesi osi lugedes ei saanud ma esialgu tuhkagi aru... kolmanda osaga liikusid asjad paika. Huvitav muidugi, mis neist lapsukestest edasi saab ja millised omadused säilivad... (ruikaritelt võtaks meelsasti üle sisseehitatud sääsetõrje ja oskuse nurruda)

Genevieve Cogman "Nähtamatu raamatukogu". Veel üks aurupungi-fantaasia. Oleks nagu sarja esimene raamat... guugel... ongi. 

Arthur C. Clarke, Stephen Baxter "Ajaodüsseia II: Päikesetorm". Igati põnev ja hea lugemine, aga mismoodi see peale ühe lõdva sideme ajarändudega seotud on, ei saa aru. Ootan muidugi huviga kolmandat osa, see loodetavasti tekitab mingi loogilise lahendi. Kosmosesse kilbi ehitamine meenutas kangesti optimistlikke vene nõukogude ulmeraamatuid, aga miks mitte, ulmes juhtub kõike.