Naine metsast

Tööl tuli katusasutuse töötajaga jutuks, mis maksab turvakodu toidupäev ja mis rahaga ma kodus arvestan. Kuidas sa seda teed, küsis ta suurisilmi.  Ritsik jällegi tituleeris mind oma Rohepöörduja-lehel säästukuningannaks.  Tegelikult on nii, et soovitud toiduodavust ma ikkagi ei saavuta või saavutan harva ja ideaalini on pikk tee minna. Aga kes tahab üldiselt toidupoes kokku hoida, siis palun, järgnev on see, mida mina teen. Olen seda varem ka kirjutanud, aga äkki mõni ei mäleta. Arvestame palun, et ma räägin praegu ainult täiesti tavalisest inimestetoidust, ainsad tegelikud piirangud on meil kaeravabadus (sest mina olen allergiline) ja poegade valgu- ja rauavajadus, sest ühel on hirmsasti sporti ja teisel aneemiakalduvus. Muud valikud on pirtsutamise küsimus, nt kuna Mehele ei meeldi mitte ühegi kala maitse, siis kala on meil kodus üliharv nähtus. Samuti ei propageeri ma tegelikult amneesiat.  unusta aated. Kui eelarve on piiratud ja pere vajab toitmist, pole tähtis, mis...

 Pole midagi öelda olnud. Külm oli ja... külm oli.  Külmaga kaasnes pesumasina, vanni ja dušikabiini äravoolu täielik kinnikülmumine. Mehel oli õnneks aega, kaks tundi sulatamist, ikka fööniga... Torudest väljakougitud jää oli kristallselge, Mees arvas, et tegu oli pikaajalise tilkhaaval külmumisega. Noh, tänu sellele tuli välja ka mitu parandamist vajavat kohta vannitoa boileri all kraanisüsteemis, nüüd on need taas korras.  Külmast sõltumatult lahkus elust minu leivaküpsetusmasin. Linnamajas peaks üks veel olema... ja kui ei ole, siis ei juhtu minuga absoluutselt mitte midagi halba.  Veel lahkus külmast sõltumatult elust Monsieur Picasso sidur. Uus läheb maksma umbes selle raha, mis me Itaalia-puhkuse jaoks planeerisime.. No siis me võib-olla ei lähe sel aastal Itaaliasse. Pärast niisugust talve võiks ju loota päris suvele, kus kampsuni saab ära võtta pikemaks ajaks kui pooleks tunniks paaril päeval? Temaatiliselt, kes saksa keelt oskavad:  https://www.youtub...

 Kunagi ammu Ajal Enne Lapsi pöördus ühel üritusel keegi vanem proua: "Kas teie jätsite oma lapsed täna koju?" "Ee, vabandust, meil ei ole veel lapsi, Te vist ajate kellegagi segi..." "Mis jutt see on, ma tean, et teil on lapsed!" jäi proua endale kindlaks.  Ausõna, ma oleksin lastesaamist märganud... ja ei suuda ka ette kujutada, et keegi peaks laste olemasolu maha vaikima, eriti selliste nagu meil - täpsemalt allpool.  Nüüd õige hiljuti teadis keegi muu - see, kes  juba 15 aastat ikka ja jälle imestab, kuidas mul ei ole nisuprobleemi, hoopis kaer... ja vähemalt korra ka küsinud on, kas ma kaeraputru ju ikka igapäevaselt söön, et helvestele ometigi allergia ei laiene - täiesti täpselt - KHM! -  minu laste asju ja oeh*... Kuus tunnistajat selle juures olid lihtsalt nõutud, tundus mulle.  Võeh, aga küll on ikka hea, kui mõni kõrvalseisja teiste inimeste asju nii täpselt teab! *** Kannan ette kõigile, kes meie noorsportlasele on kaasa elanud: hoolimata aktii...

Juhul, kui keegi peaks kunagi mingi seose looma ja edasi suunama... Või mida iganes.  Olen praeguseks üsna kindel, et mitme viimase paari aasta häda taga on mitte ainult Sinu pöördumine kurjuse poole, vaid lausa otsene pahasoovlikkus. Alustades minu väga veidrast kopsupõletikust kaks aastat tagasi. On mingid... aspektid. Eks Sa ise tead, ma ei taha üht koledat mõtet otse välja öelda. Ega meil kellelgi ole rohkem mõistust peas kui Issand andnud on. Olen minagi olnud halb ja kardetavasti olen edaspidigi, kuigi see ei ole otseselt plaanis (vaata eelmist lauset).  Aga... mul on nii väga kahju, kui oled seda kõike endale teinud. Just nimelt endale. Meie oleme ikka rohkem õnnistust tundnud... Ja soovin nii väga, et Jumal hoiaks Sind oma peopesa kumeruse sees õrnasti nagu linnupojakest, puhastaks kõigest kurjast ja kaitseks kogu halbuse eest... et oleksid kõigis oma päevades hoitud, juhitud, armastatud ja õnnistatud. Et headus ja heldus saadaksid Sind kogu eluaja. Kogu südamest ja si...

Eelkõige olen ma väsinud külmast ilmast. Heast plaanist igal miinusviiesel ja soojemal päeval vähemalt tund aega välitöid teha pole midagi saanud, sest selliseid päevi lihtsalt pole. Võimalik, et eelmisel nädalal paar tükki oli, aga just siis olin ma valgel ajal tööl.  Tööl on natuke väsitav uude rolli ja asutusse sisseelamine, aga on rõõm, et erinevalt aastatepikkustest lühimäluprobleemidest ja muudest hädadest tuttavas asutuses ja äraproovitud rollis on praegu lühimäluga kõik hästi ja emotsioonidega ka. Üks pikalt koolisüsteemis töötamise eripära on veel selgunud - ma ei tea üldse, mis asi on puhkuseavaldus, sest üldhariduskoolis on puhkus vaikimisi jaanipäevast poole augustini ja mingeid avaldusi polnud vaja teha. Nüüd on teistmoodi, oi, kui keeruline oli aru saada...  Suurte lastega kaasnevad suured mured* (mis võivad muutuda ka suureks rõõmuks, kes teab) on ka väsitavad. Üks laps tutvustas pühapäeval mõtteid, mille suunas olen ma teda juba aastaid puksinud - rõõm, aga mur...

Oeh. Tänase päeva sees saab olema kingipakkimine ja tordivalmistamine (Sacher), sest ehkki 21-aastase poja saime juba eile, lubatakse teda meile koju alles täna. Eile olevat olnud mingi maastikuõpe.  Vahepeal oli küsimus, kas ma jään haigeks või on see ainult ühe magamata öö kõrvalnäht... Ei jäänud, igati hea oli olla. Täna öösel arvasid põlved, et võiks seda liigesepõletiku-asja taas proovida... Üks ibuprofeen hiljem laseb täitsa elada, nii et pole hullu midagi.  Elada ei lase meie asutuse udupeen kohvimasin, mille eest hoolitsemine oli sel nädalal minu ülesanne (kuna kompetentne ja kogenud kolleeg oli ära). Kord ei sobi talle see, kord teine, eks ise teen ka vigu, sest ei oska veel... Veel tegelen tööasjus enda käivitajate kaardistamisega. On kolm lapsevanemalauset, mille kuulmine tekitab minus kohe tunde, et koosmeelsusest ei saa asja... aga see ei pruugi ju alati nii olla. Ehkki varasem kogemus, jah, justnagu ennustaks lootuse puudumist. Mis laused, küsite - "Iga laps on j...