Kaks nädalat koolivaheajani

Tegelikult veel ainult üheksa vastikut hommikuäratamist ja siis on lastel koolivaheaeg. Õnn ja rõõm, eksju. Muidugi, härra tudeng sügisvaheaega ei saa, aga küllap saab siis temagi mõnel päeval kauem magada - meil käib liikumine ju koolipäeva- või bussirütmis, et kella üheks Linnast teisele poole oma kooli jõuda, peab ta ikkagi hiljemalt 8.15 bussipeatuses olema... või 7.45 autos. Tööasjad meil vaheajal esimese koolitunni alguse järgi ei käi. 

***

Õpetajate päeva puhul said mõlemad üldhariduskoolilapsed olla saksa keele õpetajad. Oli olnud üsna tore. Teine klass oli nõudnud, et vahetunni arvelt saaks tundi edasi pidada. Üheteistkümnes klass olevat öelnud, et Keskmisega teinud nad tunnis palju rohkem kui päris õpetajaga. Nojah...

***

Vahepeal oli siin külalistetihe. 

Üks meist umbes 15 aastat noorem pere käis õunu viimas. Valmistasin nende puhuks elu esimese gluteenivaba koogi, sest erivajadused. Sai söödav küll, ehkki tainas lõhnas jubedalt maisitärklise järele. Õunu jäi puude otsa veel...

Samal ajal oli Keskmisel külas sõber Saksamaalt, kelle ema ja vend saabusid laupäeva pärastlõunaks ka - vaatama, missugune on gigantne nõiahütt (nagu seda nimetas üks mu kunagine õpilane, praegune Sakala ajakirjanik T. L.) ürgmetsas, kus elab see blond viiking, kellega tütar ja õde oma vahetusaastal sõbraks sai. Pärastlõuna liikus sujuvalt õhtusse ja siis hilisõhtusse ja nii nad spontaanselt ööbima jäidki. Ruumi meil ju on. Vahepeal käisid kõik viis last korraga saunas, loomulikult kenasti ujumisriietes, aga kui piiga tahtis pärast vihalehtede mahauhtumist tähti vaatama minna, sundisin talle kapist esimese pihkujäänud talvejope selga ja kapuutsi pähe. Ilusad paksud juuksed hoiavad pärast pesemist ilusasti vett sees ka, peanahk märg, siis tuleb külm tuul ja ai...

Pühapäeval saabus Laenulaps arvutiehituskonsultandiks, pärast esitleti mulle klaasukse ja kuue punaselt särava ventilaatoriga arvutit... Nad teevad vardavärskete haapsalu sallide peale umbes samamoodi "mhmh".

***

Tööl olen lõpuks saanud kabinetti. See on paduilus! Tööd kui niisugust tuleb kah vähehaaval. Viisin ruumi kodustamise mõttes sinna kaks pehmet lammast oma kollektsioonist, instituudi koordinaatorite poolt sain taime, mis vajavat kastmist ainult kord kuus. Ma küll soovitasin neil teha ennustusvõistlus, kui kaua see taim (ei mäleta, misasi ta pidi olema, peaksin talle mingi nime välja mõtlema, äkki sobiks Ruudi?) minuga elab...

***

Ehkki meist on tänahommikuse seisuga üle käinud vist neli öökülma ja Noorima daaliapeenar on üks surnud tüügaste meri, olid eile elus ja saagirohked nii sügisvaarikad kui hämmastaval kombel ka mõned allesjäänud tomatid kasvuhoones. Mis neist tänaseks on saanud, ei tea, kui päeva peale soojemas läheb, vaatan...

Porgandid on veel üles võtta ja üks muruniitmine oleks ka asjakohane. Rooside katmiseks on natuke vara. 

***

Olen juba ligi 40 päeva õppinud Duolingoga prantsuse keelt - selle koha pealt, kus ma mõne aasta eest pooleli jäin, viimane teema oli, millises hotellis magatakse - ja nullist iiri keelt. Et vähemalt saaks nimede hääldusest aru. Siiani pole veel saanud aru muust, kui et ch on nagu saksa keeleski hh. Kohati oleks viiteid nagu inglise keelele - see ju on kombinatsioon normannide, sakside ja keltide keelest, kohati prantsuse keelele, kohati kumab põhjamaade keeli. Jube raske, aga põnev ja naljakas ka. 

***

Eile käisime esimest korda üleüldse Linnas kusagil mujal koguduses kui omas. Et me pole varem mujal käinud, tundub olevat tõsine viga. Silmaring ja mis kõik veel. Käisime Ruudus, kus kogunev seltskond on keskeltläbi kaks korda noorem kui meie. Imetore oli, noortel silmad säravad ja pastoripoisid ajavad õiget asja. Üks neist oli millalgi meil noortejuht ja pastori abi ja asendus ja puha, nüüd on pärispastoriks kasvanud. :) Väike Valdur ehk Eesti kõige ägedam pulmafotograaf oli ka oma lastega seal, tedagi pole ammu näinud, oli rõõm. Pakuti minipannkooke, muusikat, Jumalasõna ja muidu sõbralikku olemist (ei ole tähtsuse järjekorras üles loetud...).