Posts

Showing posts from January, 2026

Esmaspäeva hommikul...

Ilm, härrased, täna on lumi - või kuidas see Moses (Albert Moses!) ütleski... Laupäeval rookisid kõik mehed usinalt lund. Pühapäeva hommikuks selgus, et lumi ei teadnud sellest mitte midagi... või umbes nii. Õnneks oli ta kerge, kohev ja laskis auto ilusti läbi. Täna roogin siis mina, kui valgeks läheb, pimedas mulle ei meeldi... Sest ehkki mul pole suurt midagi neil päevil aias* nähtud kitsede kollektiivi vastu, eelistan ma näha, kelle pihta labidatäie viskan või lausa mööda visata.  *** Reedel sai valmis ja ära esitatud üks kirjatükk, mis pidanuks saama juba ammu... no aga kui midagi ainult linnukese pärast teha, siis ongi tobe. Ühtlasi sain teada, et võiks diplomi tagasi anda - Alma Materi teadustööde vormistamisnõuded on nüüd sellised, et siga ka ei söö. Enam ei tohi vormistamisel kasutada elementaarse lõpetatuse märki rööpjoondust! Mnjah, minu jaoks devalveerib see kogu kirjatüki tõsiseltvõetavuse.  *** Jahmatusi... Eelmisel nädalal nägin üht naisterahvast esimest korda.....

Isekoristamisest

Ehk kuidas saab nii juhtuda, et mõni paik kodus koristab ennast ise.  Kõigepealt tundub toimivat Vend Professori kolakogunemise printsiip, tähendab, kuhu saab koguneda kola, sinna ta ka koguneb... aga see toimib ka mittepäriskola puhul.  Puukuuri jääb eelmise talve puudest väike riidake, uus koorem tuleb peale. Kuivainekappi jääb poolik pakk läätsesid, teine pärlsuhkrut, kolmas hm, imeliku kujuga makarone. Lõngasahtlisse jääb oikuipalju poolikuid tokke. Ja nii edasi.  Siis ole ajutiselt vaene ja kokkuhoiu mõttes tarvita kõigepealt ära see, mida juba on.  Küta ära kõik puud, mis sul on - ja juba ongi võimalik pääseda kuuri tagaseina äärde. Valmista toitu nende kuivainete ja konservidega, mis on mingil põhjusel seisma jäänud (kui muidugi kuupäev lubab) - ja palju lihtsam on kogu kapisisu välja võtta ja kapipõhja uus paber panna või mida iganes te oma kuivainekappide värskendamiseks teete. Koo pere sokid olemasolevast lõngast, triibuline on ju tore. Kasuta värvipliiatsi...

Raamatuid

Ma siin ikka vahepeal loen ka.  Damon Galgut "Lubadus" - ühtpidi huvitav, sest Aafrika. Teistpidi igavesti masendav. Miks -vist - tagakaanel on kirjas, et naljakas, ma ei tea. Inimliku viletsuse ja valede otsuste tegemise kirjeldamisel võiks nagu mingi piir ka olla.  Jim Butcher "Tormirinne" - ee, ma ei olnud ilmselt sihtgrupp.  James Rebanks "Inglise pastoraal". Natuke ökom kui ma oleksin oodanud, aga "tagasi juurte juurde" on minu jaoks alati köitev teema.  Elizabeth Jane Howard "Selgusetus" - Cazalet' kroonikate kolmas raamat. Isegi kõigi valede otsuste ja sõja tõttu pealesunnitud muutuste keskel on ühe tõelise inglise perekonna lugu väga nauditav. Aitäh, andke veel. Maite Carranza "Emahundi klann" - Üks neist paljutõotavalt algavatest ja siis iseenda piiratusse suubuvatest fantaasianoortekatest, mis köidab kindlasti varateismelisi, aga sarnaneb nii kohutavalt terve hulga muude taoliste raamatutega... Francis Carsac ...

Head uut aastat, jah...

Iseenesest võiks olla täiesti tavaline koolivaheajane reedehommik. Neli noormeest magavad, ahjud köevad, Freya ajab vaipu segi. Ainult et ärasaatmisõhtu näkse on veel taldrikutega laua peal ja uimane on olla.  Juhtus, et vana-aastaõhtul oli meid siin kolmteist. Meie ise miinus väekaitsevalvet tegev Vanim, Laenulaps, Noorima Sõbra pere ja üks kauane toretuttav kahe tütrega. Selgus, et üheksane TT on ülitore lauamängukaaslane, et toretuttav oskab valmistada suurepärast leiba ja et teismeliste fraktsioon tunneb ennast mugavalt ka sel päeval kütmata kaminasaalis (Noorima ahi ja otsus...). Meie täidlase figuuriga jõulukuusk pälvis palju komplimente.  Südaööl tehti natuke mürtsu, loodetavasti soojendas see ilma ka - sest õues pakuti miinus kaheksateist. Öäk.  Külma tagajärjel sain uue aasta esimese 36 tunniga juba kolm masinatäit pesu pesta - et vesi torudes ikka liiguks...  Mitte külma, vaid üldise nirususe tagajärjel olen saanud külge midagi nohulaadset. Nohu olevatki ha...