Kuna on ju teisipäev
Heheh.
Olen siin praegu uues töökohas, kus erandjuhul paigutati mind kohe ajutisse ruumi - sest täna olevat nii... Nojah, võib-olla ajutise ajutine. Tegu on projektitööga, pole aimugi, mis edasi saab ja kas ma üldse tahan, et "edasi" oleks olemas. Esimese sisulise tegevuseni on veel aega ja mul on siin täitsa meiepere läpakas...
***
Linnamaja alumisel korrusel oleme alustanud esimese toa remondiga. Pärast suurema tahma mahapesemist katab meie Kantseleist ülejäänud värv seina üllatavalt hästi.
Raamatuhuvilisi on olnud äärmiselt vähe, lõngahuvi on suurem, üks hea inimene käis ka nõusid vaatamas ja võttis minu lemmikserviisi. Mul on nii väga hea meel, et see sai toredale tuttavale, kes tõesti nõusid hindab!
Aga raamatuid... proovin ülehomme Trükimuuseumi anda. Te ei kujuta ette, kui kohutavalt palju neid on.
***
Käisin veel vahepeal ühel laadal, kuhu rohkem enam ei lähe, mõttetu üritus oli... ja tantsupeol, milletaoliste suhtes ma ka ei tea, kas sinna on enam asja. Eks see selgub aja jooksul, seni ei ole tantsu vaatamine mind huvitama hakanud.
***
Õunapuud õitsesid selle kuumalaine käigus äketse ära. Muld on tuhkkuiv, herned ja porgandid pole siiamaani üles tulnud, ehkki ma peenraid kastan. Tomatid vähemalt paistavad endid kasvuhoones hästi tundvat. Pärast esimest ehmatust on teised juba märgatavalt rohelisema ja toekama olekuga.
***
Meil käib üks võõras valge kass, kes on meie Valgest Minist poolteist korda suurem ja erinevalt Valgest Minist täiesti kurt. Nii Mees kui Noorim on viimastel päevadel püüdnud talle selja tagant ligi astuda ja põhjustanud iga kord tõsise kassiehmatuse, kui kass lõpuks pead pöörab ja näeb, et inimene on saabunud.
***
Veel käis meil suvegripp või maeiteamis, kolm viiendikku perekonnast said pihta. Võeh.
***
Perearst jäi minu raviskeemiga rahule, jätkame ühe väikese tabletiga päevas. Muidugi, õitsva puberteedi põhjustatud turbulentsidega kaasneva unetuse vastu see ei aita, aga kui neid turbulentse parajasti paar päeva ei ole, siis ma tõepoolest magan öösiti. Turbulentsivabu päevi on viimasel ajal küll kuidagi vähe... aga kõik möödub, isegi puberteet.
Mõtlesin täna hommikul, et üks poegadest on viimase paari aasta turbulentside käigus ilmselt meheks kasvanud. Vanus kisub neil ju kõigil täisea poole, jah, aga selle pojakese puhul vaatan juba ammu, et areng on silmnähtav ja väga tore. Kuidas see Kristiina käis poegi öösel vaatamas... ma öösel ei käi, aga hommikuti saan neid ikka veel imetleda, kui nad unistena silmad lahti teevad.
***
Elu sees on viimasel ajal nii palju mitmesegaseid asju, et olen jõudnud küpsetada ainult ühe rabarberikoogi. Ka rabarber on selle kuivaga niru, aga tegelikult pole ma õige mitu päeva vaatamas käinud, mis ta teeb. Millalgi selle nädalal lubati meile koju vihma, mis õnn ja rõõm.
Ilm ja tervis, need viisakad vestlusteemad, eksole... Varsti peaks see tööasi algama. Vaatame siis...
Mul on südamest hea meel, et blogi uks lõplikult ei sulgunud. Tunne, et südamelähedane tuttav on teadmata kadunud, oli ootamatult häiriv. Aitäh, et ikka olemas olete!
ReplyDeleteVanade raamatute äraandmisega tuli minul tegeleda paar aastat tagasi ja Lõunakeskuse Rimi juures olev tasuta raamatute riiul oli selles tõhusaks abiks. Tõsi, sinna üle paari suurema kasti korraga ei mahuta, aga raamatud liikusid sealt kiiresti. Lugemisväärilisemad teosed leiaksid ilmselt tänuliku kodu ka Barlova juures olevas tänavaraamatukogu kapis.