Teisipäeva hommikul. Ja raamatuid.

 Ilm on siin vahepeal olnud soe ja külm. Hetkel külmapoolne, aga vähemalt esineb päikest. Sooja nädalavahetuse käigus kerkis Uno-nimeline saun niipalju, et nüüd on vaja juba redelit... ja aknad on ees. 

Mirabellid õitsevad nagu pöörased, loodetavasti elavad mõned õied ähvardatud öökülmad üle. Keskmine kiitis siin ükspäev, et talle väga meeldib meie kodu juures, kui palju erinevaid viljapuid ja marjapõõsaid meil on - tõepoolest, kui nad kõik kannaksid ka... 

On: suve-, sügise- ja taliõunu kokku kümmekond puud; paar erinevat pirni; nelja sorti ploome; kolme sorti kirsse (metskirsse ma pole veel suutnud maitsvaid vilju kandma motiveerida, aga nad on olemas); kaht sorti mirabelle; mandžuuria pähkel, sarapuu, mooruspuu. Aroonia, ebaküdoonia, kolme värvi sõstraid, kolme sorti tikreid, kahed vaarikad, mets- ja aedmaasikad, söödav kuslapuu. Vist pihlakas (ta on noor veel, ei kanna) ja midagi veel, mis praegu meelde ei tule... Vaatasin Juhani puukooli kodulehte ja otsustasin, et ka sel aastal tuleb midagi juurde hankida. Aias on ruumi veel väga palju. 

***

Pühapäeval kirikus kuulsime halbu uudiseid - kõige rõõmsam ja toredam inimene olevat raskesti haige ja ei teagi, mis saab... Jupi maad noorem kui mina. Inimese elupäevad ei ole küll enda määrata (ja kui need otsa saavad, siis saame ükskord kõik sealpoolsuses kokku), aga ikka ju tahaks, et kõik saaksid elada hea pika elu, tervena. Peame palvet.

***

Käisin ükspäev Humanas, vaatasin üht ilusat suveseelikut. Paraku on ka suurus 38 nüüd mulle vööst liiga lai. Tuleb ise õmmelda, aga kohe mitte ei viitsi. 

***

Lugesin siin vahepeal ka paremaid raamatuid kui see, millest juba kirjutanud olen. 

"Eesti ulme XXI sajandil" - oli seda ja teist. Mõned lood meeldisid, mõne autoriga ei haaku ma endiselt põrmugi. Eelistan kogumikkudele tegelikult siiski ühe-autori-raamatuid, on kuidagi lihtsam ja jääb midagi head meelde ka. 

Trevor Dolby "Maja kiriku kõrval" - järjekordne armas lugu sellest, kuidas inglased lõunamaale kolivad. Nagu Peter Mayle, aga muidugi mitte päris see. 

Salla Simukka "Vangistatud" - üsna jabur düstoopiline idee, aga iseenesest võimalik. Muidugi, kuidagi pingutatud on see, et peategelaste grupis on geipaar, üks vist mittebinaarne ja vähemalt üks teisest rassist noor. No ja muidu ka... aga jah, igasuguste robinsonaadisaadete ja äppide infokogumise jne ajastul pole taoline eksperiment üldse mitte võimatu. Brr. 

Arthur C. Clarke ja Stephen Baxter "Ajaodüsseia I: Aja silm" - meeldis hästi, sest oli loetav ja arusaadav. Ootan rõõmuga järgmiste osade lugemist. 

Emily St John Mandel "Klaasist hotell" - kuskil esimese kolmandiku peal hakkasin aru saama, kes see autor on. "Jaam üksteist" tundub siiski parem, aga kui autoril on oma selgelt äratuntav stiil, siis on juba seegi väärtus omaette. Mulle meeldib hästi, kui lugemise käigus saab tuttavaks mitme erineva inimesega. 

***

Hmm, kuidagi verevaesed said need raamatumärkmed. No aga... ei tekitanud erilisi tundeid ega analüüsihuvi. Või pole ma veel raamatublogimise soonele tagasi saanud, eks seegi nõuab taasharjumist. Või on asi minu viimase aja öövahiametis, kesse teab. Kümnepäevane tabletikrõbistamine on andnud tulemuseks varasemast suurema välise rahulikkuse (väga tähtis ja hea tulemus), aga ilmselt veel mitte sisemist rahu, mis ööund toetaks. Järgmise arstivisiidi ajal küsin kilpnäärmeanalüüse ka, see võib ju päris ootamatuid asju teha.