Teelahkmed
Või ma ka ei tea.
Tööalaselt olen juba ammu küsimuse ees, kuidas edasi. Aeg-ajalt justnagu mingi lahendus paistaks, aga ükski neist ei tundu pikemas perspektiivis õige. Isegi kui mulle on antud meeldiv juhtkond, imeilus kabinet ja vähenõudlik toataim Ruudi, on küsimused õhus. Milleks, kellele, mismoodi ja kus on kasutegur (peale raha pangaarvel). Töö ei ole elus kuigi oluline.
Perealaselt on küsimuste aeg olnud lühem, aga ikkagi võiks kohevarsti pidada juubelit, täis saab 25 kuud tunnet, et olen vales filmis. Asjad juhtuvad partsaki! ühtemoodi valesti ja siis teistmoodi valesti ja mina ei oska selle kõige sees teha muud, kui Jumalat appi hüüda. Võimalik, et teismelistega on niisugune asi normaalne. Need minad, kelle eludes on asjad kas pärast esimest valepööret ilusti õigeks arenenud või kellel pole seda esimest valet juhtunudki... ei saada ka kunagi postkaarte nendest ajaloo püksisäärtest, kus nad parajasti on, mh. Pere on elus väga oluline.
Veel on põhjust olla filosoofiline või kriitiline või midagi.
Tüüri juures kipuvad olema ühed ja samad inimesed. Kompetentsuseaste võib olla erinev, ega kõik paigad ei ole nagu valitsus... aga mõnikord kipub sama seltskond jääma kuidagi kauaks. Tunnetust, millal kõrvale astuda, peaks küll iga inimene taotlema. Minule teadaoleval üldse kõige targemal mehel (kelle vanim pojatütar neil päevil 20 saab) on see olemas. Kas mul endal seda on... kahtlane. Nii palju ehk siiski, et astuda aina allapoole, teenimises justkui viimaste hulka ja tunda sellest rõõmu* - millegagi tuleb tasakaalustada sünnipära ja justnagu Keegi olemist, minu kaamel on uhkus.
Teine võimalus on ühel hetkel hääletada jalgadega. Kui midagi peaks päriselt untsu minema, siis ehk... Kehtib õige mitmes paigas. Võib-olla on tegu kõrbeteekonnaga, ma loodan küll, et see 40 aastat ei kesta.
Aeg on antud olla esimeste seas ja aeg olla viimaste seas, olla keskel ja olla servas. Ajast arusaamise tunnetust peab ka taotlema.
Täna on ilmselt viimane aeg võtta üles porgandid ja vaadata, mida teevad mu roosid ja vaarikad. Kuuseokstega katmiseni on ehk veel mõni nädal. Väljas on oktoobripäikese-õnnistus. On hea lootus, et täna ei pea ma midagi otsustama ega mingeid teid valima. Äkki pole üldse tarvis, kesse teab.
__________
*oli juba korraks privileeg teenida kõige tasasemana, teate, kui tore oli!
Comments
Post a Comment