Naine metsast

Kell on pool üheksa ja väljas on ikka veel peaaegu täiesti pime. Võeh. Otsisin just ühe armsa sõbra blogist üht vana artiklit... ja nägin, et kaks aastat tagasi oli samal ajal väga suurtes kogustes lund. Oli vist jah.  *** "Kui ma järgmisel nädalal tulen, on siin vist kuusk," seisis Keskmine laupäeva õhtul elutoa akna all. Arvatavasti tõesti. Meie toome enda oma ikka RMK aladelt, sest lähem ja kiirem, aga teie, kes te Tartus elate, minge Kolme Juure istandusse kuuske valima. Pidavat olema ilusad - ja firmat valitsev pere on väärt.  *** Keskmine ja Vanim olid nädalavahetusel kodus. Üks paguniga, teine ilma. Vendadevaheline auastme-erinevus lahendati minu silme alt eemal. Vanim oli ka rännanud 90 kilomeetrit ja seetõttu üsna lontis. Mõned muud väeosad pidavat isegi rohkem rändama... Kõigi poegade kodusolemise puhul käisime pühapäeval Operas pitsat söömas - kodusele lõunale oleks hädapärast jõudnud, aga eriti kaugelt nurga mehel oleks läinud ülearu kiireks. Hea pitsa oli, lapse...

Sel aastal olin tubli ja hankisin advendiküünlad juba suvel, Saksamaalt - sest juhtusin poodi, kus neid oli. Mees jällegi riputas köögiakna ette jõulutulukesed, mida meil pole ka varem ilmaski olnud. Sellega meil kaunistamine piirdub, kuni tuleb Kuusk. *** Eelmises postituses mainitud jõuluehted sõidavad täna välismaale. Keegi Leedu kollektsionäär soovis saada neid ja paari natuke uuemat ehet ka. Müüki panime ikka need, mis endal erilisi emotsioone ei tekita - aga ilmselt siis temal tekitasid. Loodetavasti jõuavad ilusti tervetena kohale ka.  *** Pühapäeval käisin laadakesel. Imeilus pastoraat imeilusa (väljast vaadates) kiriku kõrval, külas, kuhu viib imeilus maantee. Oli peaaegu tore, ainult et ürituse alguse kaaperdas seltskond hobifotograafe. Sellised 60+ vanuses härrad, igaühel välklambiga aparaat näpus, muudkui trügisid rahva seas (põhiline laadaruum oli 30-40 ruutmeerti suurune, tundus mulle) ja välgutasid. Pimestas hirmsasti. Pealegi ei ole mulle vastuvõetav, kui puruvõõrad...

Kõigepealt küsisin siin nõu. Lausa kaks inimest soovitasid vaadata Pepcosse. Varem jäid tee peale IKEA ja Prisma... polnud päris seda, mis tarvis. Siis tuli viisteist vaba minutit Kvartali kandis. Pepco, miks mitte...  Ja kastid. Kenad kastid segadusseajava hinnasildiga, aga selgus, et ongi ütlemata odavad.  Panin kõik saadud kastid täis ja tahtsin veel. Palusin Mehel tuua. Tegin tema jaoks õigest mustrist pildi ja puha.  Kõigepealt oli Mees kuri, sest seda värvi kaste, nagu pildil, polevat olemas, on ainult tavalise pappkasti värvi kastid. Läks õige mitu minutit seletamist, enne kui Mees lõpuks soostus ostma need õige värvi ja mustriga... pole ausalt minu süü, et telefonid pildivärve moonutavad. Ainult et kui mina teadsin, et kaste on kahes suuruses ja paluks üks komplekt (ehk kaks ühikut) seda suuremat... siis leidis Mees kolmanda suuruse, mille olemasolust minul aimugi polnud, ja ostis neid kaks komplekti. Ka teda ajas silt segadusse. Kolmas suurus oli SUUR. Ja raskete...

 Jälle peaaegu kaks kuud pole ühtegi raamatut üles kirjutanud. Muist seda muidugi ei vääri ka...  Hanna-Maria Laanet "Minu Prantsusmaa" ehk kuidas eestlased veinispetsialistideks õppisid. Need viimasel ajal loetud "Minu-" raamatud on kõik ühtlaselt huvitavad olnud. Mulle palju meeldib!  Leigh Bardugo "Kõver kuningriik" - teine osa. Ma tahaksin selle maailmaga natuke rohkem tutvuda, ehkki mõni surm ja mõni armulugu pole just päris minu teetassike. Igatahes on ilmne, et grišamaailmas on rohkem kui selles raamatus ja "Vareste kuues" kokku.  Claire McGowan "Lase mind sisse" - psühholoogiline või müstiline või ikkagi perekonnasaladuse kriminaallugu. Muidu ma enam ei viitsi kriminulle üles kirjutada, aga see oli selgelt meeldejätmist väärt.  Peter V. Brett "Kõrbeoda" ja "Päise päeva sõda". Mnjah. Paljutõotavalt alanud sari läks juba "Kõrbeodas" niimoodi "Troonide mänguks" kätte ära, et kuskiltmaalt ei k...

Ükspäev saabus meile lumi. Täiesti mitte-seaduspäraselt öösel, salaja. On ju üldteada fakt, et esimene lumi peab sadama koolitunni ajal, keset päeva.   Nüüd on õues valge, aga märg, sest päris külmaks pole veel läinud.  *** Vahetult enne lumesadamist käisin metsas kuuseokste järel, sest roosid. Selgus, et olin meie roosikogust alahinnanud... aga veel selgus, et meie endi krundil on ka piisavalt vales kohas kasvavaid ja seega väheväärtuslikke kuuski.  Lisaks roosikatmisele tekitasin uksele sassis soenguga pärja. Kas ma ilusa jõulupärja tegemise kunagi ära õpin, on küsitav... aga kesse teab.  *** Veel panime ühe ukse vaikselt kinni. Kui algusest peale on takistusi ja keerukusi ja kui ukse kinnipanekusoovi peale ei öelda isegi mitte viisakusest, et oi kui kahju... Siis ilmselt ei olnud õige asi. Ja kui koostöötegemise all mõistetakse pimedat kuuletumist, mitte spetsialistidevahelist võrdset kommunikatsiooni...  Eriti kuna on avanenud üks teine uks. Asjad veel ...

Vabandan juba ette, et järgnev sissekanne on kuri.  Kui me kakskümmend neli aastat tagasi Maja ostulepingu allkirjastasime ja 185 000 Eesti krooni müüjale üle kandsime, oli meil "oma" kindlustusagent. Või nõustaja. Või mis tema ametinimetus oligi, igatahes oli tegu minu ema ammuse tuttava, väga armsa ja kompetentse, kliendile orienteeritud inimesega. Tema kindlustas ka linnakorteri ja mu lapsepõlvekodu ja... Ja tema isiku tõttu me IF kindlustuse klientideks sattusimegi. Koos linnakorteriga 27 aastat, vist. Paraku on selle daami maine elu vist juba ammu otsas.  Linnakorteris oli üks kahjujuhtum küll - müstilistel viisidel korduvalt ümber ehitatud ja funktsiooni muutnud majas (minu elutoas oli kunagi olnud kohtusaal, muide) oli keegi Keenius tekitanud esimese korruse lae ja teise korruse põranda vahele veetorud eikuhugi... ja jätnud sinna sisse veevärgisurve. Nii et kui minu laest vihma sadas, selgus, et keegi ei ole süüdi ja keegi ei teadnud sellisest ohust... Tubli torumees, ...