Naine metsast

Praegu on karulauguaeg. Nautigem! Pane makaronid tavapärasel moel keema. Minul olid spiraalid, aga on üsna ükskõik, mida kasutad.  Haki pannile natukese õli sisse sibul või paar, lase hetkeks säriseda. Lisa kodujuust. Pigem natuke rohkem. Lisa hapukoor, kah pigem natuke rohkem. Maitsesta soola ja pipraga. Lase tasakesi keeda.   Puhasta ja tükelda kirss- või ploomtomateid, tükelda kohe hulgi karulauku ja kui on, lisa peotäis rukolat. Paiguta see kõik ühte kaussi.  Teise kaussi läheb kaste. Kolmandasse paar peotäit riivjuustu (kui on, siis parmesani, kui ei ole... siis seda, mida on). Makaronid muidugi neljandasse, eks ole.  Sööjad tõstavad kõige alla makaronid, siis kastme, siis karulaugu ja tomatid, kõige peale pudistavad juustu. Saab hea.  Algne idee sisaldas endas nii laugu kui tomatite närtsitamist kastme sees, aga kuna Mees ei söö tükis tomatit soojana ja meil terve pere eelistab karulauku keetmata kujul... siis sai selline salatilähedane asi. Teie tehk...

Kuna ma ei viitsi asjalikuks hakata, kirjutan taas kokkuhoidlikkusest, toidupoeteemal. Püüame vältida igapäevast poeskäimist.  Meie elukoha asukoht ei võimalda minna poodi, kui keegi tahab "midagi head". Lähimad (10 km ja 14 km) poed on ka... niisuguse valikuga, nagu külapoed ikka. Võib olla häid leide, aga pigem sobivad piima ja leiva ostmiseks. Kodus on kogu aeg midagi, millest midagi muud teha või midagi kohenäksimiseks, ehkki see viimane ei pruugi olla ühe või teise pereliikme esmane valik.  Kogu aeg on olemas pannkoogi- ja omletimaterjal. Mingisugune puuvili. Küpsised. Küpsetamiseks ostetud, aga tihtipeale hädaolukorranäksiks sobiv šokolaad. Jogurt. Võileivakraam. Toorelt söömiseks sobiv aedvili (hetkel peamiselt porgandid). Hapukurgid, oliivid, kui keegi tahab soolast näksi. Laua peal on komme, mõnikord harva pähkleid, aga kokkuleppel võib rüüstata minu küpsetamisvarusid, soolapähklite mõttest mina aru ei saa, neid ostetakse, kui mõni laps ekstra küsib.  Käime erine...

Ehkki ma toetan naiste valimisõigust, haridusõigust ja mitmesegaseid muid õigusi - puhtalt juba sellepärast, et tarku mehi on maailmas veel vähem kui tarku naisi -, pole ma seda Clara Zetkini algatust kunagi kuigi kõrgelt hinnanud. Nii et satiiriline looke kaheksast Martast* on täitsa asjakohane.  Eile oli esimene soe kevadine päev. Nuuskmõmmik tagasi ei tulnud (ega meil polegi ühtegi ärarännanud nuuskmõmmikut), keegi muu ka mitte. Liblikat ega mesilast ei näinud... aga külvasin rediseid ja üritasin teha lõket. Jaanuarikuu suur lumi on murdnud aias palju rohkem oksi, kui me seni arvata oskasime, lõkkehunnikusse on niigi igasugust sodi kogunenud... Ei põlenud. Õigemini, vanad vaarika- ja tomativarred põlesid, oksad mitte. Noh, eks siis kunagi edaspidi. Noorim tahtis oksamultši ka, kus meil see oksapurustaja ongi... Täna on villaste asjade pesemise ja pesunöörihooaja alustamise päev. Veel on kassidel täna kaka ja kevade päev - nad on kollektiivselt otsustanud, et esiku liivakast ei s...

Pilti pole pakkuda, aga loen üles, mida ostsin lootuses, et mõneks päevaks midagi jätkub. Ritsik inspireeris. Peaaegu igapäevaselt söövad kaks keskealist, üks tudeng, üks tippsportlane (spordiarst ütles, et vajadus on 3000 kalorit päevas) ja üks iginäljane teismeline. Kuivainekapp, sügavkülm ja paar riiulit koduhoidiseid on ka täitsa kasutuses.  Maximast.  4 l piima, üks joogijogurt, üks pakk allahinnatud kanafileed, kilo porgandeid, teine tomateid, kolmas õunu. Kaks purki purustatud tomateid omas mahlas, tavaline sai, röstsai. Neli tuutut kohupiimakreemi, pool kilo Hiirte juustu, suitsuvorst, karp Merevaiku, viinerid. Pakk taskurätikuid.  Lidlist. 6 pakki võid, üks kahekilone jahu, kaks potsikut jogurtit, pool kilo pirne, teine pool sidruneid, kilo kurki, kahed munad, üks salaami, kaks piimajooki trennist tulijate näljasurmast päästmiseks.  Kahed parkjuureseemned Noorima jaoks.  Kahe poe peale kokku läks ligi 45 eurot. Suur osa sellest kõigest oli soodushindade...

Kui olukord nõuab toitu ja kiiresti, aga kodus on päris või peaaegu söögivalmis asjadest ainult kiirnuudlid (ja see ei ole siiski päris see)... ja korralik õhtusöök* tekib alles kogu pere kokkusaamise ajaks ehk umbes kell kuus... siis otsustasin teha mingi Kaiserschmarrni moodi asja. Kaiserschmarrn on Austria moodi lõhutud pannkook, mida olevat õige mitu varianti. Mina kohtasin teda esimest korda elus 1993. aasta detsembris Nürnbergis, kus minu kohalik tuttav oma sõbrannale kingi-kokanduskursust tehes parajasti magustoitudeni oli jõudnud.  Õige oleks muidugi kasutada retsepti, kaaluda, mõõta ja... oeh. Ja küpsetada sellest kogusest mitu lõhutud pannkooki, mitte ainult üks ülipaks.  Mina kallasin pannile sortsu õli. Kloppisin kausis segi viis muna. Lisasin mingi ebamäärase koguse piima - tunde järgi tassitäie. Kloppisin, lisasin kahmaku jahu, kah tunde järgi tassitäie. Ja kaks - või natuke vähem - teelusikatäit suhkrut. Ja natuke veel piima, sest paks tundus. Kui kõik oli ühtla...

Tegelikult olen ma täiesti elus, lihtsalt blogimistuju pole olnud.  Elusolek on sisaldanud endas, hm... Lisaks tavapärasele jõulutamisele uue üürilise sissejuhatamist (Linnamajas on neid nüüd kaks) ja jõuluremonti.  Üüriline on sümpaatne mees meie kogudusest. Elu on selline, et vajab eelkõige katust pea kohal ja seda me saame pakkuda küll.  Jõuluremont jällegi oli Noorima toa eakohaseks kohendamine - kolmele väikesele lapsele tehtud tuba, bordüüri peal nunnud pingviinikesed ja jääkarupojad - see ju ei sobi enam, kui noormees küsis jõulukingiks pardli, sest vunts ja bakenbardid... Seinad on nüüd valged kerge rohelise viitega, bordüür helehall ja ahi ereoranži asemel valge. Põrandal on endiselt parkett nimega "õlitatud ürask", tume tamm. Väikelaste toa puhul polnud see muidugi mõistlik, aga tolles hetkes parim valik... ja ega neid kriime nüüd ka nii palju ei olnud. Need kriimud ja kahjustused, mida oli, said üle tehtud mööbliõliga (sest Mehe külastatud ehituspoes oli valiku...

Kunagi kohtasin inimest, kelle peres olid pannkoogid see viimane asi, mida süüa siis, kui kõik muu on otsas ja palgapäevani palju aega. Igaühel on oma näljaroog, meie peres on selleks supp. Ärge saage valesti aru, supid võivad olla päris maitsvad, aga supisöömine on.... meh. Mina keedan suppi kahel põhjusel - esiteks, see on kõhule hea (mõnel pereliikmel esineb seedimisprobleeme); teiseks, see on odav. Kõik. Nii-öelda väljas söömas olen ma supi valinud ainult ÕÕP-i puhul, sest siis antakse Professori Seljankat, ja üks kord pastoriprouast sõbrannaga tööpäeva keskel lõunal käies, sest see oli odav... ja erakordselt viletsamaitseline. Et suppi võiks süüa pühapäeval, pole meie peres valikutes. Veel vähem sünnib seda näljarooga pakkuda külalistele. Ilmselt ainus külalisele supiserveerimine on meil juhtunud siis, kui Laenulaps koroona-ajal kohe kaua meil elas... Tähendab, kui oleks jaksu mitmekäigulist lõunat või õhtusööki serveerida, siis ehk küll, aga peakäiguna, ma loodan, ainult üle minu...

Lugesin lehest isadepäeva artikleid ja silma jäi, et keegi isa iganenud soorolle ei tunnista või midagi sellist. Hm, "iganenud" on minu meelest üks iganenud sõna. Nõukogudeaegne äkki? Millal saavutab postmodernistlik, sallivuslik, kramplikult mittekonservatiivne ühiskond arusaamise, et iga pere jagab oma majapidamistegevused omal moel ja annipõhiselt? Noh... Hiljuti tunnistas üks mulle armas inimene, et tal läks väga kaua, kuni aru sai, et mõnele inimesele meeldibki lastega tegeleda - ometigi on tal rohkem lapsi kui meil... Sama inimene on ka lastega kodus olemist "ohverduseks" nimetanud. Nojah, temal on siis niiviisi... Ehkki ta on väga, väga, väga hea ema ja suurepärane perenaine, kui seda viimast tarvis on - ja minu meelest ta nautis küll oma laste titapõlve. Aga las ta tunneb, nagu tunneb, tal on selleks õigus.  Samas seltskonnas püüdsid kaks inimest, kes ühtelugu oma (minu meelest päris toredast, ehkki kindlasti kurnavast) tööst tüdinult ja pahaselt räägivad, m...

Võta üks praadimiseks ettevalmistatud kana, natuke soola ja teelusikatäis uhmerdatud või purustatud (mitte jahvatatud!) kadakamarju. Hõõru kana soola ja kadakamarjadega. Jäta natukeseks ajaks kassikindlasse kohta ootama.  Topi kana sisemusse üks keskmine kooritud sibul ja pool sidrunit. Paiguta kana ahjuvormi, kata fooliumiga, lükka ahju nii umbes 150 kraadi juurde.  Puhasta ja lõika kangideks kaks suuremat porgandit. Lisa need kana juurde fooliumi alla, kuna kõik tundub kole kuiv, kalla pool tassi vett ka.  Haki pool sellerivart (või rohkem, kui su majapidamises ei ole kirglikke selleripõlgureid), lõika viiludeks viis keskmist õuna, puhasta ja tükelda kolm väikest sibulat. Sega need kõik omavahel, lisa peotäis kuivatatud jõhvikaid. Kui kana on juba tunnikese ahjus olnud, pista see segu kana juurde, sega porganditega, mis pole ikka veel pehmed, ja keera kuumust juurde, nii kahesaja kraadi kanti.  Eemalda foolium.  Valmista ports kartuliputru.  Kui kanast vo...

Mitte blogimine... elu. Mõnikord on selline... ootusaja tunne. Midagi on tulemas, aga sinnamaani pole justnagu midagi teha. Justnagu selles mõttes, et tegelikult on teha hirmus palju, aga ükski neist tegemistest ei karju piisavalt kõva häälega.  Näiteks ei karju... Linnamaja elutoa kardinad ja aknapesu. Niiehknii seisab kogu kupatuse valmissaamine ja väljaüürimine üjs hädavajaliku aknapleki taga (ja seda ei saa paigaldada siis, kui üüriline juba sees elab). Vast ikka sellel kuul... Kogu kastimajandus, mis Kantseleis nurgas ja eluruumi sobimatutel laoriiulitel seisab. Otsustasin täna, et meil on ikkagi üht arhiiviriiulit vaja, aga need Linnas garaaži tõstetud riiulid on hiigelsuured ja kaaluvad vastavalt. Noorimal tuleb koolis miski sügislaat, kus tohtivat ka Vanaemast seismajäänud (mitmesegast, mulle ei sobi laadal kümnest eri kategooriast asju müüa) käsitööd müüa. Panen siis mõned pudipadid võileivahinnaga müüki, tulu pidavat minema klassireisi jaoks. Saab ehk millestki lahti... N...

 ... ja muud asjad.  Olime siin mõned päevad Viljandimaal, koguduse perelaagris. Kes teab, see muidugi teab. Kui varem oli näha mingeid muudatusi laagripaigas, kunagi tekkis mänguväljak ja maalingud kempsude ustele ja... siis seekord oli kõik peaaegu samamoodi, mis eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Kokk oli eelmisest aastast tuntud headuses. Tõsi, nii mina kui mõni laps sõime elus esimest korda rassolnikut ja otsustasime, et meie poolest võib see omapärane kogemus ka viimaseks selleteemaliseks jääda. Loodetavasti pakutakse järgmisel korral seljankat või mõnd muud head suppi ka. Hapukurk oli sel aastal märgatavalt vähem äädikane, mis õnn ja rõõm.  Lisaks söögile pakuti laagris palju toredaid inimesi, nii otseses kui sarkastilises mõttes... meil on koguduses üks vanem proua, Ukraina põgenik, selline... Kohviveski. "Mina olen haige inimene ja ei saa laste läheduses olla!" No kui inimene ei saa aru, et perelaager (talle oli seletatud palju ja korduvalt, mida see pere-sõna tähe...

  Tuesday, July 11, 2017 Maasikad ja mida meie nendega teeme Kui Sa peaksid olema üks neist inimestest, kes ei armasta maasikaid*, siis tule homme õhtul tagasi, täna ma midagi Sinu jaoks huvitavat ei räägi. Kui ma olin laps, oli minu suhe maasikatega ebamäärane. Suvised värsked maasikad olid muidugi õnn ja rõõm. Neid osteti turult. Talveks aga keetis Vanaema moosi teemal "terved marjad siirupis" ja pahandas minuga kevadeni, miks ma seda ülimagusat ollust ei tahtnud. Vanaema on muide pühendunud suhkrupõlgur, välja arvatud siis, kui asi puudutab moosi. Olukord paranes siis, kui Vanaema kursusekaaslane, arvatavasti üks väheseid nõukogudeaegseid taluperenaisi tutvustas Vanaemale maasikakompoti olemust. Ma täpselt ei tea, kuidas seda tehti, aga selle maitse oli märgatavalt värskem ja mõnusam kui Vanaema moodi keedetud moosil. Sellest hetkest algas meil kompotiajastu, mis oma tipp-perioodil nägi välja nii: ühel suvehommikul saabus 30-40 kilo maasikaid, mis tuli kõik korraga ära puh...

 Aga te võite muidugi südamerahus teisipäeval lugeda. :P Nojah, ma siin nüüd kirjutan nii, nagu tahan. Vahepeal on juhtunud ka.  Antidepressantide kiituseks võib öelda, et 1. ma magan nüüd öösiti väga normaalselt võrreldes viimase 5-6 aastaga ja 2. ka kõige hullemate puberteedi-ilmingute peale väljun endast ainult lubatud mõõtudes. Viimane võib olla ka esimese tulemus, kesse teab. Kolmas pluss on, et mõni lastest on natuke ehmunud ja püüab vist vähem pubekas olla kui varem. Eks nad ju kõik teavad, et mõnel juhul on depressioon ka surmav haigus. Küll aga on plaan umbes nädala pärast perearstiga kohtudes teda veenda, et ravimiannust suurendada ma praegu ei soovi (esimesel selleteemalisel kokkusaamisel ta rääkis, et tavapäraselt doosi tasapisi suurendatakse).  Eelmisel nädalal võttis mind juuni lõpuni tööle üks riigi suurimaid tööandjaid üldse. Kogu see protsess oli pikk ja segane ja ega keegi päris täpselt ei tea, kas mind seal üldse vaja on... aga noh, see poolteist kuud o...