Naine metsast

 Elekter Ikka on teadmata, mis põhjusel, aga meil ei ole enam telekat, vanemate poegade arvutite toiteplokke, nõudepesumasina aju, pliidi nutifunktsioone (neid ma pole ka õieti kunagi kasutanud) ja mis seal pesupesumasinas reedel põlema läks, me veel ei tea. Plusspoole pealt - olin pesumasina paukumise ja suitsemise hetkel täitsa toas ja sain üsna ruttu aru, millise masinaga probleem on. Ja Mees on praeguseks suutnud kõrvaldada ühe läbinisti probleemseks muutunud asjanduse kilbis ja tuvastada ühe faasi peal oleva probleemi umbes kolmemeetrise täpsusega. Veepump ja külmkapp jäid vist mingi ime läbi terveks.  Pesupesumasinaga on nii, et täna katsetatud programm Linnamaja pesumasinas ei oska kuidagi lõppeda, homme-ülehomme proovin järgmist programmi. Tsentrifuugi peale pole ka eriti mõtet loota, aga mis sellest ikka. Esimene Linnamaja masinas käinud pesuports on igatahes koju toodud ja arvatavasti pole ka enam nii läbinisti vesimärg kui riputamise hetkel.  Üritused Tööasjus ...

Tööl tuli katusasutuse töötajaga jutuks, mis maksab turvakodu toidupäev ja mis rahaga ma kodus arvestan. Kuidas sa seda teed, küsis ta suurisilmi.  Ritsik jällegi tituleeris mind oma Rohepöörduja-lehel säästukuningannaks.  Tegelikult on nii, et soovitud toiduodavust ma ikkagi ei saavuta või saavutan harva ja ideaalini on pikk tee minna. Aga kes tahab üldiselt toidupoes kokku hoida, siis palun, järgnev on see, mida mina teen. Olen seda varem ka kirjutanud, aga äkki mõni ei mäleta. Arvestame palun, et ma räägin praegu ainult täiesti tavalisest inimestetoidust, ainsad tegelikud piirangud on meil kaeravabadus (sest mina olen allergiline) ja poegade valgu- ja rauavajadus, sest ühel on hirmsasti sporti ja teisel aneemiakalduvus. Muud valikud on pirtsutamise küsimus, nt kuna Mehele ei meeldi mitte ühegi kala maitse, siis kala on meil kodus üliharv nähtus. Samuti ei propageeri ma tegelikult amneesiat.  unusta aated. Kui eelarve on piiratud ja pere vajab toitmist, pole tähtis, mis...

Laupäeva õhtul, kui Vanim oli just tolmuimeja oma tuppa viinud ja planeeris pärast koristamist hakata tegema midagi arvutiga, kadus valgus. Vilkus, käis... kadus. Sain telefoni otsa väga pahase Heleni, kes ütles, et tema ei kuule mind ja katkestas kõne. Mees sai parema ühenduse, ütles, et katkestus on, paluks kohast tegelemist. Pühapäeva hommikuks oli elekter endiselt ära. Mees ja Vanim jäid Monsieur Picassoga külavaheteel kinni, sest ühe ööga oli sadanud maha umbes kahe aasta lumi. Kolmekesi saime auto ikkagi välja (kaks nooremat last olid Lätis võistlemas). Kirikusse nad enam ei jõudnud, aga Vanim pääses vähemalt pessu ja netiühenduse ligi. Elektrileviga ühenduse saamine oli võimatu, kõne katkes pidevalt. Mees ostis mõned kanistritäied vett. Võistluselt tulijad jäid Linna ööbima, sest ehkki ametlikult olevat meil vool olemas olnud, jätkus seda ainult Kantselei LED-lampide tarbeks, need vilkusid nagu surevad jaaniussid - ilmselt puu liini peal.  Esmaspäeval polnud seda ühe f...

Neil päevil tundub, et olen osaline farsis "Kuidas mitte korraldada lõpureisi", tegu on jandiga kahes pildis, üks neist põhikool, teine gümnaasium. Mõlemas on laste käest - ehkki Keskmine on väärtushinnangute ja üldise arusaamise poolest vaieldamatult täiskasvanu, on tema teadmised rahaasjadest ja suuremast korraldamisest ikka veel väga lapselikud, kardetavasti pole paljudel klassikaaslastel isegi mitte väärtushinnaguid - kõigepealt küsitud, kuhu ja kui kauaks tahetakse minna. Soovitakse neljaks-viieks päevaks Hispaaniasse, Itaaliasse, Londonisse... Nojah, Noorima koolis käis paar aastat tagasi üheksa õpilasega klass tõesti Londonis ja Keskmise paralleelist mingi rahvas suvel Šveitsis (CERNis, muide, kui Rohelohe juhtub lugema)... Mõlemad klassijuhatajad on väga toredad, aga vähemalt üks neist on esimest korda üldse lõpuklassiga...  Lapsed üldjuhul ei tea, mismoodi pere rahaliselt kombineerima peab (kui peab). Sellest ei räägita kodudes palju ja isegi kui räägitakse (khm), si...

"Siin kuu alguses on nii palju asju," imestas üks lastest meie perekalendrit vaadates. On küll jah. Keskmisel oli sünnipäev nagu alati teisel septembril. Suur Suvelõpupidu selle asjus alles tuleb.  Neil päevil on meil siin mitu arstiaega, sest trehvas nii.  Homme on Linnas Maarjalaat, ka sinna tuleb minna.  Esmaspäeval tulevad paariks päevaks sõbrad Saksamaalt. Midagi oli vist veel.  Õunaõuepäev ei olegi veel sisse kantud.  Ühe lastevanemate koosoleku aeg on teada, aga see on veel sisse kandmata, teise kohta ma isegi veel ei tea. Kõrgkoolides lastevanemate koosolekuid pole, heh. Vanim juba küsis, mida ma tema koolimajast arvan - no ma võib-olla näen seda seestpoolt siis, kui pojake lõpetab... Väljast paistab ilmselgelt maja, mis siin ikka arvata. Linnamaja võimalike üürilistega kohtumised on veel teadmata, sest mõned paigad vajavad veel vuntsimist ja veranda radiaator on endiselt vahetamata, lootustandev torumees lubas ja kadus, niuks... Mees leidis teise, aga s...