Hoiukastide lugu, küsimusega jõuluehete kohta

Kõigepealt küsisin siin nõu. Lausa kaks inimest soovitasid vaadata Pepcosse. Varem jäid tee peale IKEA ja Prisma... polnud päris seda, mis tarvis. Siis tuli viisteist vaba minutit Kvartali kandis. Pepco, miks mitte... 

Ja kastid. Kenad kastid segadusseajava hinnasildiga, aga selgus, et ongi ütlemata odavad. 

Panin kõik saadud kastid täis ja tahtsin veel. Palusin Mehel tuua. Tegin tema jaoks õigest mustrist pildi ja puha. 

Kõigepealt oli Mees kuri, sest seda värvi kaste, nagu pildil, polevat olemas, on ainult tavalise pappkasti värvi kastid. Läks õige mitu minutit seletamist, enne kui Mees lõpuks soostus ostma need õige värvi ja mustriga... pole ausalt minu süü, et telefonid pildivärve moonutavad.

Ainult et kui mina teadsin, et kaste on kahes suuruses ja paluks üks komplekt (ehk kaks ühikut) seda suuremat... siis leidis Mees kolmanda suuruse, mille olemasolust minul aimugi polnud, ja ostis neid kaks komplekti. Ka teda ajas silt segadusse. Kolmas suurus oli SUUR. Ja raskete esemete jaoks need kastid ette nähtud ei ole. 

Nii et mul oli nüüd neli vales suuruses kasti. 

Hm, isa arhiivi võib ikkagi plaanitust suuremasse kasti panna. See elab riiulis, pole tarvis tõsta ega midagi. 

Stiilne sallikast just jõululaadahooaja alguseks. Hea. 

Sorteerisin veel natuke... tuli välja suur hulk õmblustarvikuid. Kui me just rätsepaäri ei asuta, siis ei pea ei mina ega mu laste pered eluilmaski niiti ega nõelu ostma. Kadunud ema ostis nõelakomplekte, et küllap läheb tarvis... korduvalt. Kunagi varem olin ühe vanemate sõbra õmblejast õe pärandusest saanud suure kasti niite... 

Mingil hetkel seisin keset Kantseleid ja küsisin tühjalt majalt ähvardava häälega, kas kusagil on veel mingeid õmblemisvidinaid... Oligi. Hea, et kohe taipasin vaadata. 

Üle jäi üks kast. Jõuluehted on meil olnud harjakapis juhuslikult valitud kastis. Aga on ju veel minu vanematekodust tulnud klaasehted ja midagi Mehe vanaema jagu... Paigutasin kõik kunstipäraselt omavahel kokku... ja korjasin siis kõik jälle välja, sest kõige vanemad, sõjajärgsest ajast pärinevad ehted olid saanud kõige põhja. Kuna need ei ole minu elu jooksul mitte iialgi kuuse peal käinud, puuduvad mul nende suhtes igasugused emotsioonid, jõulud tulemas, raha vaja... 

Üks on selline. Taustal originaalkarp koos tolmu ja pehkimusega, ei pea kaasa tulema. Mõned maalitud on veel, ilusamate piltidega, mõned on lihtsalt suured ja säravad. Üks kahjustatud värviga pirnjas on ka. Kas siin käib lugemas mõni antiigitundja, kes oskaks pakkuda, mida sihukeste eest küsida? Google Lens tundis selle ilusti ära, aga andis ainult idakeelseid vastuseid... võõramaa rahas, mis mulle midagi ei ütle. Ühe teise kohta pakkus, et hoopis Ukraina päritolu. Olgu mis on, keegi võiks neist rõõmu tunda ja minule selle rõõmu eest tahta natuke raha anda. 

Iseenesest on minu nähes kuuse küljes käinud klaasehete hulgas ka mõni käbikujuline, kosmonaut ja midagi veel, need on kah tänapäeval juba paras antiik... aga nendega vist ei viitsi mässata, kui keegi spetsiifiliselt ei küsi. 

Ja kui mul nüüd mõnel päeval Linnas aega juhtub olema, siis ostan õiges suuruses kaste ka.