Naine metsast

 On olnud sooja. On olnud vihma. On olnud kulgemist.  Vaarikaõnnistus ehk tõestus, et taimed mõistavad inimkeelt.  Kevadel ütlesin trimmeriga toimetavale Keskmisele, et need vaarikad siin sauna taga võib rahumeeli maha võtta, siit ei tule ilmaski midagi. Keskmine tegi asju siin ja seal ja saunataguseni jõudis sel reedel. Heina seest paistis midagi punast. Läksin pisikese kausiga korjama, tundus, et järgmiseks päevaks (kuna vihma hakkas sadama) jäi teinegi pisike kausitäis. Oleks pidanud kohe pesukausiga minema... Kolm kilo! Tundub, et need vaarikad seal sauna taga jäävad siiski pikemaks alles.  Huvitav, kui Hea Õpetaja oleks viljatumat viigipuud kõigepealt ähvardanud ja ta aastaks rahule jätnud, kas siis oleks Piiblis peale selle loo veel midagi teisiti olnud? Rõõm On rõõm, et üks minu kunagistest juunioridest, kes vanuse poolest võiks olla kõrghariduse lõpusirgele jõudmas, on SAISi andmetel lõpuks kõrgkoolis soovitud erialal sees. Kaua katsetatud, kaunikene, ma usun...

 On olnud suveilm, aitäh, andke palun veel. Sündmusi on ka olnud.  Neli (mitte pool) praamipiletit Kuna ühel pojal on välismaine külaline, aga pojake on eakohatul moel endiselt juhilubadeta*, viisime noored Saaremaale - sest külaline nii väga soovis. RMK Meiuste telkimisala on imeline, külalisel oli otse telgiaknast merevaade ja puha. Minu ja Mehe õhkmadrats tegi ka imelisi tegusid, nimelt ärkasime mitu korda öö jooksul lapiti vastu maad olles... Kui kunagi tarvis on, ostame uue. Hea ruumikas prügikast oli seal ka.  Veel külastasime suuremat hulka vaatamisväärsusi (külaline saab nüüd muuhulgas öelda, et on näinud üht Euroopa kuulsaimat auku ja läbi mere laiule jalutanud) ja mina isiklikult sain aru, et kümme korda Saaremaal käimist on, aitäh, piisav. Kui meil seal sõpru ei teki või mingil muul heal põhjusel asja ei ole, siis ma läheks edaspidi turistitama kuhugi mujale.  Laagrid Üks teine poeg osales lugupidamiseväärilisel moel nii poolmisjonimeelses purjelaagris (s...

 Sel aastal me jaanitulel ei käinud. Ei viitsinud. Jaanipäevanädal oli sellegipoolest. Olukord Kujunes nii, et käisime sel nädalal lausa kaks korda Kuurortlinnas. Esmaspäeval koos kahe pojaga, sest äi vajas uut arvutit. Laupäeval, sest kolmandal pojal oli võistlus.  Kui ma äia kapis tõeliselt musti tasse nägin ja aru sain, et ta tõsimeeli ei mäleta, kuhu on saanud hulk kohvitasse (hallitasid rahulikult nõudepesumasinas), nutsin nõusid pestes natuke aega. Teisel korral enam ei nutnud, haarasin härjal sarvist puhastusvahendipudelist ja KÜÜRISIN. Kolmveerand kööki sai puhtaks ka, siis sai aeg otsa. KÜÜRIMIST oli, noh... te olete ju sotsiaalmeedias neid ekstreemkoristajate ekstreemkoristamiste videosid näinud, kuidas mingi eseme puhul tuleb mustusekihi alt originaalvärv välja ja... Nii oligi. Mis siis, et kui äi oma korterit ühel päeval enam ei vaja, läheb peaaegu kogu sisustus jäätmejaama ja korter kapitaalremonti. Eile sai puhtamaks ja täna ta veel vajab.  Näha intelligent...

 Pärast suuremaid uputusi ja külma on olnud mõned päris mõnusa õueilmaga päevad. Mulle sobib - ehkki praegusel hetkel kostab metsa tagant kõuemürinat ja tunni eest välja minnes oleks keegi nagu kuuma ja niiske padjaga vastu nägu vajutanud... ka see kuulub suve juurde.  Tööasjad Osalesin natuke suveseminaril imelises Esna mõisas . Kes saab, külastagu! Otsustasin võtta hoopis teisest paigast tööd juurde, sest Vanima nelja-aastane bakalaureus kestab veel kolm aastat, Keskmine alles alustab oma kolmeaastast... ja nagu näha ühe kaugema tuttava, Vanima ülikoolivenna pealt, pole ka väga tublil ja toredal inimesel tööelu ja kõrghariduse omendamist kuigi lihtne omavahel kombineerida (nimetatud noormees teeb tegelikult juba ammu poolerialast tööd, aga sellevõrra on lõpetamine edasi nihkunud, tahaksin oma lastele luua olukorra, kus nad võivad tahtmise korral õppimise kõrvalt töötada, aga ilmtingimata ei pea; ise vaatavad, kui kaua õpivad). Uue lisatöökoha logol on raamat ja must kass. :)...

 Lapsed Mõlemad vanemad pojad on Kevadtormi asjus ära. Vanim veab kusagil majas kaablit või midagi taolist - side- ja staabiinimeste asi -, Keskmine on kusagil metsas postil ehk valves - jalaväelaste asi. Mõlemad elavad kuivtoidupakkide peal ja on kogu asjast sügavalt tüdinenud, sest midagi huvitavat ei toimu. Toiduga saab nii, et ju nad oskavad koju tulles päris toidu eest tänulikud olla, tüdimuse vastu ei aita hetkel miski. Maailmapoliitilist olukorda vaadates on sõjaväeline igavus ju suurepärane.  Noorim elas terve nädalavahetuse sotsiaalset elu, mis sisaldas endas Sõbra Ema võimlemismati anastamist (planeerimata) ja klassikaaslase juures suure kambaga hängimist (planeeritud). Selle tagajärjel tegime, meie Mehega seda, mida keskealised paarid ikka, kui lapsed pesast väljas... Remont ehk kasutasime võimalust. Maja saab nimelt põhimõtteliselt jagada noortetiivaks ja vanade- ja veetiivaks (ehk meie magamistuba, köök ja vannituba on kõik samas suunas), aga selle kõige vahel on ...

Mõnes mõttes oli see päris hea, kui ma igapühapäevaselt asju üles kirjutasin. Tagantjärele on hea vaadata. Paberpäeviku pidamist olen nüüd paar aastat proovinud, ei toimi üldse. Katsetaks nüüd uuesti siin, ei pea kedagi huvitama. Intriigidest püüan hoiduda, krüpteeritud teksti võib siiski ette tulla.  Lapsed.  Keskmine tuli enda väitel kõige hullemast metsalaagrist, ise seest ja väljast kurnatud ja sopane. Kuna alates umbes möödunud talvest on meil taas toimiv vann, lasin pojakesel valida sobiva vannivahu ja suunasin ta ligunema... koos taldrikutäie praekartulitega, sest see oli juhtumisi olemas. Puhta ja hästilõhnavana märkis ta, et vannis söömine nagu TikTokis on üle hinnatud, aga muidu on veeprotseduurid head.  Noorim sai mitmesegaseid hindeid ja elas sotsiaalset elu, põhiteemaks võrkpall.  Vanim käis Semu (bloginimi) äsjaostetud korteris soolaleival. Muljeid pole veel jagatud, aga kui 20-aastane väikesepalgaline kutt saab korterilaenu, siis on see ikka omapärane ...

Ja seetõttu on Noorimat neil päevil harva kodus näha olnud. Mõnel päeval on sõbrad siit ja mõnel päeval sõbrad sealt, eile oli noortekas ja iga päev on Võrkpall, sest ehkki Noorim südame tõttu rabeleda ei tohi, on võrkpall siiski juba ammu tema lemmiksport. Noh, vibutrennis käib ta loomulikult ka.  Kodus näha on olnud Vanimat. Eelmisel nädalal oli pikendatud linnaluba ja juba kolm päeva pärast selle lõppu saabus ta jälle. Ikka on rõõm.  Keskmine on kaks nädalat olnud lõunamaal Lätis õppustel sõda mängimas. Homme sõidavad nad tagasi ja siis veel paari päeva pärast lastakse koju magama... sest õppusteaegse hea öö unetundide arv olevat olnud kolm... Ootame. Kõige tähtsam teadaanne aga on, et kolmapäevast saadik on meie kured kohal. Sel aastal oli ilmselt ka kurelennuliinidega probleeme, aga nüüd on nad täiesti olemas, hooldavad oma kinnisvara ja teavitavad ümbrust valju nokaplaginaga.  Veel oleme tegelenud puudega... ja puudega. Oksapurustamine sai tänasega siin kodus läbi -...

Tööl tuli katusasutuse töötajaga jutuks, mis maksab turvakodu toidupäev ja mis rahaga ma kodus arvestan. Kuidas sa seda teed, küsis ta suurisilmi.  Ritsik jällegi tituleeris mind oma Rohepöörduja-lehel säästukuningannaks.  Tegelikult on nii, et soovitud toiduodavust ma ikkagi ei saavuta või saavutan harva ja ideaalini on pikk tee minna. Aga kes tahab üldiselt toidupoes kokku hoida, siis palun, järgnev on see, mida mina teen. Olen seda varem ka kirjutanud, aga äkki mõni ei mäleta. Arvestame palun, et ma räägin praegu ainult täiesti tavalisest inimestetoidust, ainsad tegelikud piirangud on meil kaeravabadus (sest mina olen allergiline) ja poegade valgu- ja rauavajadus, sest ühel on hirmsasti sporti ja teisel aneemiakalduvus. Muud valikud on pirtsutamise küsimus, nt kuna Mehele ei meeldi mitte ühegi kala maitse, siis kala on meil kodus üliharv nähtus. Samuti ei propageeri ma tegelikult amneesiat.  unusta aated. Kui eelarve on piiratud ja pere vajab toitmist, pole tähtis, mis...

 Pole midagi öelda olnud. Külm oli ja... külm oli.  Külmaga kaasnes pesumasina, vanni ja dušikabiini äravoolu täielik kinnikülmumine. Mehel oli õnneks aega, kaks tundi sulatamist, ikka fööniga... Torudest väljakougitud jää oli kristallselge, Mees arvas, et tegu oli pikaajalise tilkhaaval külmumisega. Noh, tänu sellele tuli välja ka mitu parandamist vajavat kohta vannitoa boileri all kraanisüsteemis, nüüd on need taas korras.  Külmast sõltumatult lahkus elust minu leivaküpsetusmasin. Linnamajas peaks üks veel olema... ja kui ei ole, siis ei juhtu minuga absoluutselt mitte midagi halba.  Veel lahkus külmast sõltumatult elust Monsieur Picasso sidur. Uus läheb maksma umbes selle raha, mis me Itaalia-puhkuse jaoks planeerisime.. No siis me võib-olla ei lähe sel aastal Itaaliasse. Pärast niisugust talve võiks ju loota päris suvele, kus kampsuni saab ära võtta pikemaks ajaks kui pooleks tunniks paaril päeval? Temaatiliselt, kes saksa keelt oskavad:  https://www.youtub...

Ehk kuidas saab nii juhtuda, et mõni paik kodus koristab ennast ise.  Kõigepealt tundub toimivat Vend Professori kolakogunemise printsiip, tähendab, kuhu saab koguneda kola, sinna ta ka koguneb... aga see toimib ka mittepäriskola puhul.  Puukuuri jääb eelmise talve puudest väike riidake, uus koorem tuleb peale. Kuivainekappi jääb poolik pakk läätsesid, teine pärlsuhkrut, kolmas hm, imeliku kujuga makarone. Lõngasahtlisse jääb oikuipalju poolikuid tokke. Ja nii edasi.  Siis ole ajutiselt vaene ja kokkuhoiu mõttes tarvita kõigepealt ära see, mida juba on.  Küta ära kõik puud, mis sul on - ja juba ongi võimalik pääseda kuuri tagaseina äärde. Valmista toitu nende kuivainete ja konservidega, mis on mingil põhjusel seisma jäänud (kui muidugi kuupäev lubab) - ja palju lihtsam on kogu kapisisu välja võtta ja kapipõhja uus paber panna või mida iganes te oma kuivainekappide värskendamiseks teete. Koo pere sokid olemasolevast lõngast, triibuline on ju tore. Kasuta värvipliiatsi...

Sel aastal olin tubli ja hankisin advendiküünlad juba suvel, Saksamaalt - sest juhtusin poodi, kus neid oli. Mees jällegi riputas köögiakna ette jõulutulukesed, mida meil pole ka varem ilmaski olnud. Sellega meil kaunistamine piirdub, kuni tuleb Kuusk. *** Eelmises postituses mainitud jõuluehted sõidavad täna välismaale. Keegi Leedu kollektsionäär soovis saada neid ja paari natuke uuemat ehet ka. Müüki panime ikka need, mis endal erilisi emotsioone ei tekita - aga ilmselt siis temal tekitasid. Loodetavasti jõuavad ilusti tervetena kohale ka.  *** Pühapäeval käisin laadakesel. Imeilus pastoraat imeilusa (väljast vaadates) kiriku kõrval, külas, kuhu viib imeilus maantee. Oli peaaegu tore, ainult et ürituse alguse kaaperdas seltskond hobifotograafe. Sellised 60+ vanuses härrad, igaühel välklambiga aparaat näpus, muudkui trügisid rahva seas (põhiline laadaruum oli 30-40 ruutmeerti suurune, tundus mulle) ja välgutasid. Pimestas hirmsasti. Pealegi ei ole mulle vastuvõetav, kui puruvõõrad...

Kõigepealt küsisin siin nõu. Lausa kaks inimest soovitasid vaadata Pepcosse. Varem jäid tee peale IKEA ja Prisma... polnud päris seda, mis tarvis. Siis tuli viisteist vaba minutit Kvartali kandis. Pepco, miks mitte...  Ja kastid. Kenad kastid segadusseajava hinnasildiga, aga selgus, et ongi ütlemata odavad.  Panin kõik saadud kastid täis ja tahtsin veel. Palusin Mehel tuua. Tegin tema jaoks õigest mustrist pildi ja puha.  Kõigepealt oli Mees kuri, sest seda värvi kaste, nagu pildil, polevat olemas, on ainult tavalise pappkasti värvi kastid. Läks õige mitu minutit seletamist, enne kui Mees lõpuks soostus ostma need õige värvi ja mustriga... pole ausalt minu süü, et telefonid pildivärve moonutavad. Ainult et kui mina teadsin, et kaste on kahes suuruses ja paluks üks komplekt (ehk kaks ühikut) seda suuremat... siis leidis Mees kolmanda suuruse, mille olemasolust minul aimugi polnud, ja ostis neid kaks komplekti. Ka teda ajas silt segadusse. Kolmas suurus oli SUUR. Ja raskete...

Ükspäev saabus meile lumi. Täiesti mitte-seaduspäraselt öösel, salaja. On ju üldteada fakt, et esimene lumi peab sadama koolitunni ajal, keset päeva.   Nüüd on õues valge, aga märg, sest päris külmaks pole veel läinud.  *** Vahetult enne lumesadamist käisin metsas kuuseokste järel, sest roosid. Selgus, et olin meie roosikogust alahinnanud... aga veel selgus, et meie endi krundil on ka piisavalt vales kohas kasvavaid ja seega väheväärtuslikke kuuski.  Lisaks roosikatmisele tekitasin uksele sassis soenguga pärja. Kas ma ilusa jõulupärja tegemise kunagi ära õpin, on küsitav... aga kesse teab.  *** Veel panime ühe ukse vaikselt kinni. Kui algusest peale on takistusi ja keerukusi ja kui ukse kinnipanekusoovi peale ei öelda isegi mitte viisakusest, et oi kui kahju... Siis ilmselt ei olnud õige asi. Ja kui koostöötegemise all mõistetakse pimedat kuuletumist, mitte spetsialistidevahelist võrdset kommunikatsiooni...  Eriti kuna on avanenud üks teine uks. Asjad veel ...

Mõnel päeval on ilm ilus ja mõnel päeval on pime. Täna on see teine sort.  FB käsitöögrupis hüppasid ette heegeldatud lumehelbed, jõulupuu tarbeks. Tuli meelde, kuidas üks tuttavapoolne proua, kes praeguseks on vist juba igavikus, soovis, et ma kooksin sallilõngast lumehelbeid, need olevat palju õrnemad ja... Kudumine on ikka tore, aga kui see helves maksab 1-2 eurot tükist, aga tööd on seal sees tegelikult rohkem kui sama silmuste arvu puhul Haapsalu sallis... siis nagu ei kutsu. Nimelt on igasuguse kootud liniku (sest helves käib samal põhimõttel, ainult väike) alustamine paras rist ja viletsus, kaheksat silmust juba ringvarrastele ei paiguta. Muidu oleks nunnu töö küll, jah, ja hea viis viimaseid sallilõngariismeid ära kasutada, ikka ju jääb mingi vales toonis tokiots alles... Tuleb mõelda.  *** Siis tuli üks vaikne leinateade. Vaikne selles mõttes, et kuulutust pole talle keegi pannud... Olen siin ja seal maininud vend Argus Filchi. Noh, tema oli see mees, kes eelmisel näd...

 Taustaks:  https://www.youtube.com/watch?v=bpA_5a0miWk Igal aastal on septembrialgus olnud kõige intensiivsem aeg üldse. Hoolimata sellest, et meil on sel aastal ainult üks laps üldhariduskoolis... ja Suure Suvelõpupeo asemel pidas Keskmine väikest muhedat grilliõhtut paari parima sõbraga.  Kahe viimase nädala sisse on mahtunud, oeh... kaks ja pool haigeolemist. Minu pahkluud avastasid selle väikese viiruse käigus, et oo, kehas on liigesepõletik ja me polegi veel osaleda saanud... Laseb elada, aga on vähem mõnus kui peaks. Üks lastevanemate koosolek. (Esimest korda on meil gümnaasiumis klassijuhataja, kelle eesnimi ei alga M-tähega. Samuti esimest korda loendasin teel parklast koolimaja ukseni kuus nikotiinipadjakest, neist pooled uksest paari meetri kaugusel.) Neli väliüritust. Üks emmede palvekas meil. Üks koolituspäev. Üks kirikukoristamine noorteka järel. Kuus neist sündmustest juhtusid nelja päeva jooksul, kolm lausa samal päeval, nii et...  *** Murekoht on, et...

Kohe-kohe on algamas meiepere traditsiooniliselt kõige intensiivsem aeg aastast. Sel aastal on Keskmise sünnipäev küll tagasihoidlik, kuna pooled sõbrad on kaitseväes ja veerand muudmoodi hõivatud... aga Noorimal on ikkagi senikogemata koolialgus ja selle otsa kaks laata ühel ja kaks (arvatavasti, üks kohe kindlasti) teisel nädalavahetusel, pluss otse loomulikult samal ajal veel üks üritus, kus Mees ja mina kohal peaksime olema... nii et saab huvitav olema.  *** Päris suure osa ajast tunnen, et tahaksin kanduda tagasi kolme aasta tagusesse aega, Texelile või mingisse muusse hetke... sest siis oli maailm kõigest hoolimata kuidagi paigas. Tagasi vaadates on viimased kolm aastat olnud nagu kõrbeteekond. Ka Moosesele ja Iisraeli rahvale tundus, et on olnud hea, siis raske, siis jälle lootus... Noh, loodame, et meil saavad vahepeal nihkesse läinud asjad korda ikka natuke rutem kui neljakümne aastaga. Ühe pere olukord on maailma ajaloos ka palju vähemtähtis kui terve rahvas, eksju. ...

Mehed läksid metsa. Ehk Mees ja Noorim, sest koht olevat nii keeruliselt ligipääsetav, et mina kaasa ei kõlba ja Keskmist me sinna ei lase... sest ükskord oli ühes võpsikus (seal ei saa kaugele ette vaadata, ausalt) umbes näokõrgusel lapsepeasuurune herilasepesa... Vist mitte aktiivne, muidu oleks nad mind ja Meest arvatavasti surnuks nõelanud... aga Keskmisele piisab ühest nõelast niiehknii. Veel üks suurepärane põhjus, miks ta peab kaitseväkke minema talveks, Vanim käib praegu muudkui metsas... *** Vanim lubati korraks koju. Oli teine kolmandal päeval oma ilusad juuksed maha ajanud (oeh) ja saabumine võttis nii kaua aega, et ma tõsiselt kahtlustasin autoga teelejäämist või midagi. Keegi kaasvõitleja - ma siiani arvasin, et see on ainult korporantide sõna - tõi lahkesti koduväravasse ära. Saime teada asju kasarmuelu kohta, Õppisime uue sõna "hügieenivorm" ehk enam-vähem pesuväel olek. Nägime kaht toidupakki, need olid mingil põhjusel kotis kaasas. Kuu ajaga on pojakesel tekk...

Meil oli siin nädal aega külaline Saksamaalt. Üldiselt väga tore noor inimene, mõned asjad vajavad muidugi veel lihvimist. Käsi püsti, kes on enda meelest perfektse iseloomu ja korras maailmavaatega! Tsiteerides patopsühholoogia õppejõudu: "Ma ei näe..." (mu enda käed olid ka hoolega istumise alla kinni pistetud) Noh, nii ongi, igaüks peab arenema ja vahel juhtub nii, et ka parimate kavatsustega tegutsemine läheb untsu.  No aga me siin näitasime Jääaja keskust ja Elistvere loomaparki ja metsas kõige ilusamat kohta ja koguduse laagrit - sest külaline läheb külastatavaga kaasa, eksju - ja tundus, et sobis. Täna hommikul keris Mimi ka ennast külalise sülle magama, nii et siitmaja kõrgeim võim kiitis ka heaks. 17-aastasele kassile vastu ei vaielda! *** Tulime lapsi laagrisse viimast, kui Mehe telefon tegi kõll. Keegi venekeelse nimega mees soovis meilt korterit üürida. Oli kohe samal õhtul valmis üle ka vaatama, puhtalt riides, aga nähtavalt elu hammasrataste vahele jäänud, naine...

Noorim osales koguduse öönoortekal. Oli tore. Muljetamise käigus sai teada, et kevadised päikesetõusud Linna vahel, kui vanainimesed magavad ja siin-seal juba mõni puu õitseb, ongi leiutatud noorte jaoks.  *** Meie käisime taas koolitumas. Vaatasin ühel hetkel klassiruumis ringi ja mõtlesin, et nii tore, pärast koolituse lõppu ei pea enam selle seltskonnaga koos käima... sest peale ühise eesmärgi pole meil justkui üldse mitte midagi ühist. Ega nad seal pahad inimesed ei ole, lihtsalt... Võõrad.  *** Kardetud kohtumine möödus, nagu üks mu sõbranna hiljem kokku võttis, skisofreenilises õhkkonnas. Minu konkreetsetele küsimustele vastatakse nii hästi ja konkreetselt, kui osatakse, aga teise poole poolt spontaanselt antav info on äärmiselt vastuoluline. Ühes lauses jaa ja teises ei, ja sinna vahele, miks te siis ei ole teinud seda, toda ja kolmandat... aga pole teil vaja midagi teha! Lisaks teise osapoole isiklike veendumuste pealesurumine, jõuga ja järjepidevalt. Linna pealt kuuls...

Kui nädal tagasi oli veel ilus ilm... siis vahepeal tuli talv tagasi. Esteetiline küll, aga ühel ööl oli jälle traditsiooniline miinus kuus. Mõned mirabeliõied olid sellel hetkel veel nupus, äkki tuleb ka sel aastal natuke kompotimarju... aga arvatavasti mitte selline kogus, nagu võinuks ennustada öökülmaeelne õitsemine. /ohkab/ *** Põhikooli eesti keele eksami tulemuse sai sel aastal umbes kohe teada. Käis kah, aga oli näha, et Noorim oleks intensiivseks kordamiseks rohkem aega vajanud.  Maksin ära esimese jupi universiaadi osavõtutasust (uhh). Noorsportlane ise filmis ja kombineeris klippe Hooandja video tarbeks. Sõber Jooksja, kes on ise neli korda universiaadil käinud, lubas ka hea sõna öelda.  Vanima Kooli juures toimusid miskid sõjaväeõppused, laigulisi mehi oli kohe palju liikvel.  *** Linnamaja aias sorteerisin ära kõik seni mahavõetud puud ja langetasin veel kuhjakese äädikapuid (seda ei saa selle koha pealt välja kaevata ja ümber istutada, pole mõtet proovidagi)...