Laagripohmelus

 ... ja muud asjad. 

Olime siin mõned päevad Viljandimaal, koguduse perelaagris. Kes teab, see muidugi teab. Kui varem oli näha mingeid muudatusi laagripaigas, kunagi tekkis mänguväljak ja maalingud kempsude ustele ja... siis seekord oli kõik peaaegu samamoodi, mis eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Kokk oli eelmisest aastast tuntud headuses. Tõsi, nii mina kui mõni laps sõime elus esimest korda rassolnikut ja otsustasime, et meie poolest võib see omapärane kogemus ka viimaseks selleteemaliseks jääda. Loodetavasti pakutakse järgmisel korral seljankat või mõnd muud head suppi ka. Hapukurk oli sel aastal märgatavalt vähem äädikane, mis õnn ja rõõm. 

Lisaks söögile pakuti laagris palju toredaid inimesi, nii otseses kui sarkastilises mõttes... meil on koguduses üks vanem proua, Ukraina põgenik, selline... Kohviveski. "Mina olen haige inimene ja ei saa laste läheduses olla!" No kui inimene ei saa aru, et perelaager (talle oli seletatud palju ja korduvalt, mida see pere-sõna tähendab, ilusti vene keeles, sest muid keeli proua ei mõista) tähendab palju lapsi, ja et tubadesse jagatakse nii, et oleks võimalikult mugav, aga artriidihaiged ja rinnalastega pered, samuti lapseootel emad on esmane prioriteet... siis me saame laagri ka ilma temata peetud. Mh. Proua pidas siiski kolm päeva kenasti vastu, sai vist aru, et lapsed on elu loomulik osa. Oleks saanud vahetada ainult meie toaga, aga meie ukse taga oli mängunurk, minu meelest oli privileeg voodis pikutades läbi ukse duploklotside kolinat ja väikelaste hääli kuulda. 

Veel pakuti mitmeid vestlusringe ja töötubasid, neist vibulaskmise õpetust nimetas üks vanem härra vägagi piibellikuks (sest Vanas Testamendis on ikka jälle juttu õigesti sihitud nooltest...) ja seda viidi läbi ühe korra asemel lausa kolm korda, sest huvilis jagus. Isegi seitsmene TT sai katsetada. Läbi viis viiekordne Eesti meister sportvibus ehk Keskmine. Väga hästi õpetas, kuulasin esimest sessiooni vaimustusega. Tegelikult on ikka nauditav kuulata ja vaadata, kuidas keegi asjatundja oma asja ajab, olgu see vibulaskmine või hm, seenekorjamine või...

***

Seeni on endiselt vähevõitu, aga ilmselt oli siin vahepeal ka hulgaliselt seenelisi. 

Mustikatega ma pole veel tegelenud. 

Korjasin tavaliselt vaarikakohalt kilo vaarikaid ja see tähendab nüüd, et meil on neli pisikest purki vaarika-šokolaadimoosi. (kilo marju, pool kilo suhkrut, sada grammi sokolaadi. Keeda moos valmis, sulata šokolaad sisse, pane purki) Noorim käis just ringi, mekkis ja märkis, et suurepärane nagu alati. 

Miks ainult kilo - sest jube palav oli ja lepavõsa on rinnuni. Kohati on vaarikaid kohe kenasti ja siis jällegi üldse ei ole ja mitu põlvekõrgust kändu seal võsa vahel heina seest väljapaistmatuna jalgu jääb, ei tea... 

***

Linnamajas pakkusin tasuta kraami. Üks mees võttis nõusid ja märkis supitirinat ära pakkides, et ta just sel päeval kavatseski frikadellisuppi keeta... No see supp sai siis eriti väärikalt serveeritud. 

Teine mees käis, võttis alumiiniumkastruleid ja vinüülplaate ja - halleluuja - suure osa mu isa keemiariiulist. Terve hulk poolikuid autovärve, lahusteid, lögasid ja muid arvatavasti ohtlikke vedelikke. Minu Mees oli paduõnnelik, et ei pea ise neid purke ja aerosoole jäätmejaama viima.

Sahvrikapi ehk tulevase duširuumi sisikonna uurimise käigus leidsime peidiku, mille olemasolust mina mitte kunagi mitte midagi ei teadnud hoolimata sellest, et olin selles kapis kümneid kordi peitust mänginud. Kahjuks sisaldas peidik endas ainult natuke tolmu, ei mingeid salajasi kirju ega perekonna-aardeid...

***

Kuna lehetellimuse hind (meil on digileht) pidanuks kohevarsti tõusma, teatasin lehele, et ärge siis enam lugema laske... seepeale helistas mulle lahke daam lehest ja pakkus hoopis soodsamat hinda, aasta lõpuni. See osa turumajandusest mulle meeldib. 

***

Kodu- ja välismaises poliitikas toimub omapäraseid sündmusi. Mul vist ei ole nende suhtes seisukohta.

***

Asooh, veel - Vanim langetas otsuse, millises kõrgkoolis sügisel jätkata. Logistiliselt on selle asukoht mõnevõrra keerukas, aga temaatika ja selge siht just sinna ja just sellele erialale on talle sobinud juba mitu aastat. No elab siis mõne päeva nädalas Linnamajas või mina ka ei tea, mis ta tahab... Küllap saab, peaasi, et omendatav haridus meeldib.