Mets ja moos

On olnud hoidisterohke nädal. Ja lastevaene, enamikul päevadel oli kodus üks, teine või kolmas poeg, kahe- või isegi kolmekaupa vist eriti ei juhtunud. Noored inimesed, suvi, tegemist palju. 

Mets

Lapsena käisin emaga palju Vastseliinas Tädi Maie juures. Ikkagi üks Koogi Maja tüdrukutest ja sõbrannad ja nii. Mingil hetkel, kui ma juba natuke suurem laps olin, tekkis Maie kõrvale üks autoomanikust Lembit, kellega koos nad ümbruskonna metsi avastasid - ja nii tutvustati meilegi Lindora metsa, mis oli tol ajal imeline ja seenerohke. 

Ligi 30 aastat pole käinud...

Ühel päeval tekkis vajadus Keskmine Põlvamaale vibulaagrisse viia (seal toimus ühtlasi ka võistlus, nii et ta on nüüd ka Põlvamaa meister) ja miks mitte, pool teed sõidetud, läheks siis sinna metsa ka. Esialgu ei leidnud ma õiget kohta üles. Siis selgus, et osa metsast on lageraie asjus lahkunud... ja suur osa metsast on osalenud riigikaitses. Võimalik, et Kevadtormil. Võeh. Natuke oli siiski alles ja selle natukese pealt saime siiski ka seeni. Peamiselt kuke-, minu poolt loodetud pilvikuid oli vähe. Ka mustikaid ja pohli oli ohtralt. Kui see mets kord taastub, läheme jälle tänumeeles ("Nagu hunt, muudkui vahid metsa poole," porises Tädi Maie kunagi oma heatahtlikul moel. Pole enam Maiet ja metsa kohta ma just rääkisin... Kõik kaob.)

Hoidised

Mirabellimahl, muidugi. Ja moos, ikka see võltsploomimoos. Ja üks igasugustest erinevatest asjadest kokkukeedetud pastakaste - kuna Noorimale anti noortelaagrist kaasa üüratu kogus tomateid, ma ei tea, miks. Ja marineeritud seened. Täna keedan veel moosi. 

Punaste mirabellidega on õnneks ühel pool (köögis, paarkümmend kilo...), nüüd hakkavad tulema kollased. Ja õunad, oeh... Lõpuks olen julgenud välja öelda, et minu meelest võiks meie aias olla üks (1) õunapuu või siis kaks pisikest - aga meil on kahe aia peale kokku mituteist...

Kasvuhoones küpsesid esimesed tomatid, aga suvikõrvitsad on õnneks hoo maha võtnud. 

Pusle

Otsustasin teha midagi tõeliselt tarbetut, aga meeldivat. Mingid aastad tagasi kinkis Mees mulle vist jõuluks 2000 tükiga pusle, pildiks maailmakaart aastast 1594. Ilus ja hoiab tegevuses. Üle poole on koos.

Lisaks muudele hädadele olin mõnevõrra tõbine, magamata ja murelik. Ülemiste hingamisteede haigused on päriselt emotsioonidega seotud... Tõbi hakkab taanduma, ehk läheb siis tujugi paremaks. Aga kes teab - või kes ei tea, aga on palveinimene -, siis Olukordade pärast võib palvetada ikka. Kniks.