Niiskusest

Kunagi väga ammu lugesin kas mingist palju ammusemast asteajakirjast või lausa -raamatust konnapreili armastusavaldust kallimale. Meelde jäid sõnad: "Mu armas, niiske peigmees/ mull' laulab õhtu eel." On täiesti võimalik, et see teos on kaks ruumi edasi riiulis, aga ülesotsimine võtaks ülearu palju aega (loe: olen laisk). 

Konnade puhul on niiskuse positiivseks pidamine täiesti loomulik, ilmselt lausa soovitatav. 

Mina ei ole kahjuks konn. 

Tänases lehes kiideti vihmarõivaid, millega olevat märja ilmaga õues igati mõnus. Ehkki ma oma kunagise õpilase K.-A. K. psühhedeelseid mustreid ilmaski selga ei paneks, oleks mõistlik ühevärviline vihmamantel ju täiesti asjakohane... kui seda niiskust ei tekiks. 

Ma ei tea, kas vastumeelsus niiske õhu ja niiske ihu vastu tekkis mul Iirimaal elades (26 aastat tagasi - iga päev sadas!) või juba varem, aga ehkki ma isegi vihma käes märjakssaamist ei karda, tahan ma pärast ligunemist kohe sooja ja kuiva. Vihmamantli või mingite kilepükstega... senine kogemus on, et kuskilt varrukaotsa vahelt imbub niiskus ikka ligi ja see on jube. 

Võib-olla olen ma imelik. 

Nimelt tundub, et Eesti inimesed on viimastel aastatel hakanud kartma ahikütet. Meil see linnamaja on ju ahi- ja keskküttega, keskküte töötab imeliselt... aga näedsa, peetakse puuduseks. Muid puudusi on muidugi ka. Kõrvalpõige - Mees oli kusagilt lugenud lugu, kuidas keegi oli sarnasele keskkütteahjule külge pookinud pelletiküttesüsteemi ja pelletiküte võiks Linnamaja sorti maja puhul maksta 100-150 eurot kuus... ahjuga tundub see asi ikka kuidagi odavam. Kõrvalpõike lõpp.

Aga. Kui Mehe Vanaema - lastele teada kui Vanavanaema - veel elas, siis oli tema kodu Magalarajoonis neljandal korrusel. Linna keskküte või mis iganes seal ühistul oli... Jõle. Talvel polnud vigagi külas käia, aga suvel... 19. augustil peetava sünnipäeva ajaks olid ilmad tihtipeale juba vihmased ja ebameeldivad. Istusime salatilaua ümber ja külmetasime, sest maja oli niiske ja kütmata, võib öelda, et lausa rõske. Ahjudega või oma kodu keskküttega seda muret ei ole - kui ikka kesksuvel külm on ja uputab, teeme natuke tuld ja vastik niiskus on toaõhust läinud. On küll jah võimalik, et tänapäevaste soojustustega ja üldse - Vanavanaema suri ju 2013, kortermajade renoveerimine on praeguseks hoopis teistsugusel tasemel - ei teki majja rõskust, aga ma hästi ei usu seda. 

Ma lähen teen nüüd pliidi alla tule - sest õunamoos ja varahommikused kaks kraadi sooja -, aga vihmamantlit, mis ülearust õhuniiskust minu ihu ligi ei laseks, pole vist veel keegi leiutanud. Ilmateade ei luba enne koolivaheaega vihma, õnn ja rõõm.