Niiskusest

Kunagi väga ammu lugesin kas mingist palju ammusemast asteajakirjast või lausa -raamatust konnapreili armastusavaldust kallimale. Meelde jäid sõnad: "Mu armas, niiske peigmees/ mull' laulab õhtu eel." On täiesti võimalik, et see teos on kaks ruumi edasi riiulis, aga ülesotsimine võtaks ülearu palju aega (loe: olen laisk). 

Konnade puhul on niiskuse positiivseks pidamine täiesti loomulik, ilmselt lausa soovitatav. 

Mina ei ole kahjuks konn. 

Tänases lehes kiideti vihmarõivaid, millega olevat märja ilmaga õues igati mõnus. Ehkki ma oma kunagise õpilase K.-A. K. psühhedeelseid mustreid ilmaski selga ei paneks, oleks mõistlik ühevärviline vihmamantel ju täiesti asjakohane... kui seda niiskust ei tekiks. 

Ma ei tea, kas vastumeelsus niiske õhu ja niiske ihu vastu tekkis mul Iirimaal elades (26 aastat tagasi - iga päev sadas!) või juba varem, aga ehkki ma isegi vihma käes märjakssaamist ei karda, tahan ma pärast ligunemist kohe sooja ja kuiva. Vihmamantli või mingite kilepükstega... senine kogemus on, et kuskilt varrukaotsa vahelt imbub niiskus ikka ligi ja see on jube. 

Võib-olla olen ma imelik. 

Nimelt tundub, et Eesti inimesed on viimastel aastatel hakanud kartma ahikütet. Meil see linnamaja on ju ahi- ja keskküttega, keskküte töötab imeliselt... aga näedsa, peetakse puuduseks. Muid puudusi on muidugi ka. Kõrvalpõige - Mees oli kusagilt lugenud lugu, kuidas keegi oli sarnasele keskkütteahjule külge pookinud pelletiküttesüsteemi ja pelletiküte võiks Linnamaja sorti maja puhul maksta 100-150 eurot kuus... ahjuga tundub see asi ikka kuidagi odavam. Kõrvalpõike lõpp.

Aga. Kui Mehe Vanaema - lastele teada kui Vanavanaema - veel elas, siis oli tema kodu Magalarajoonis neljandal korrusel. Linna keskküte või mis iganes seal ühistul oli... Jõle. Talvel polnud vigagi külas käia, aga suvel... 19. augustil peetava sünnipäeva ajaks olid ilmad tihtipeale juba vihmased ja ebameeldivad. Istusime salatilaua ümber ja külmetasime, sest maja oli niiske ja kütmata, võib öelda, et lausa rõske. Ahjudega või oma kodu keskküttega seda muret ei ole - kui ikka kesksuvel külm on ja uputab, teeme natuke tuld ja vastik niiskus on toaõhust läinud. On küll jah võimalik, et tänapäevaste soojustustega ja üldse - Vanavanaema suri ju 2013, kortermajade renoveerimine on praeguseks hoopis teistsugusel tasemel - ei teki majja rõskust, aga ma hästi ei usu seda. 

Ma lähen teen nüüd pliidi alla tule - sest õunamoos ja varahommikused kaks kraadi sooja -, aga vihmamantlit, mis ülearust õhuniiskust minu ihu ligi ei laseks, pole vist veel keegi leiutanud. Ilmateade ei luba enne koolivaheaega vihma, õnn ja rõõm. 

Comments

  1. Minu kogemusel on parim kombo linane aluskiht, villane vahekiht (selle all võib vajadusel midagi veel olla, villane on see kiht, mis tuleb enne kõige ülemist kihti) ja peal mingi õhuke ja suhteliselt tihe mantel või jope, mis vett kohe läbi ei hakka laskma.

    Kui ei ole kõva vihm, siis pole seda ülemist kihti ehk isegi vaja või selle võib asendada samuti villasega. Uduvihma villane naljalt läbi ei lase, piisakesed jäävad kohevuse peale seisma nagu pallikesed, mitte ei imbu sisse. Ja isegi kui hakkab imbuma, on villasel võime päris palju niiskust endasse ära pakkida, enne kui see inimeseni jõuab.

    Linane aluskiht sellepärast, et linane imeb eriti hästi niiskust, nii et isegi end higiseks ajades tundub ta suhteliselt kuivana. Aga sel põhjusel ei ole tal muidugi suurem asi soojapidavus (veesisaldusega tekstiil juhib soojust rohkem kui kuiv tekstiil). Kui on vaja ka soojapidavust, siis tuleb ehk vaadata nende moodsate imematerjalide juurde, mis pidavat niiskuse kehast eemale juhtima.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mnjah, imematerjale pole ma kasutanud. Sinu pakutud kombinatsioon oleks muidu hea küll, kui mingitel asjaoludel endale linase särgi peaksin saama, proovin järele. Ma pole oma tavariiete puhul isegi siiani analüüsinud, mismoodi see niiskus mind häirima hakkab. Mõnel järgmisel vihmasel suvel võtan plaani.

      Delete
    2. paar viimast suvehooaega on mõnes rõivaketis linast trikotaaži olnud (lühikeste käistega). Lindexis võib järsku veel suvest midagi alles olla? ja kui neid on ketipoodides müüa, siis imbub see varem või hiljem ka kaltsukatesse.

      Vahel võib kaltsukas vedada ja ka siidtrikotaaži leida.

      Delete
    3. Oo. Ma pole isegi taibanud vaadata, aitäh!

      Delete
    4. ning vähemalt eelmisel sügisel ilmus sinnasamma Lindexisse müüki õhuke meriinotrikotaaž, üldse mitte hingehinnaga.

      ma olen muidugi kaltsukausku inimene ja ostsin vahepeal Kuperjanovi Humanast linast trikotaaži kokku.

      Delete
  2. Niiskuse vastu kontides aitab jah hästi tänapäevane, miskit haitekk materjalist aluskiht, mis niiskuse ära juhib aga sooja ihu ligi hoiab. Kas sa neid Külmavarese (üks bränd) tüüpi manteid oled proovinud? Välimus ülearu tagasihoidlik pole aga mu haruldaselt külmakartlik (selline, et saab köögis kapiuksega tuult ja on haige) sõbranna kannab ja kiidab, et soe ja kuiv on olla .

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hm, ma isegi ei teadnud, et Külmavares olemas on. Nimi on geniaalne, toodete välimus, ee, mitte mina.
      Ma külmetan niiehknii iga ilmaga, eks vast sellepärast püüan ka niiskust vältida.

      Delete
  3. Olen kuulnud kiidetavat meriinovillast aluskihti. Hing on umbes nagu õudus kuubis, aga pmst võib ju kõrva taha panna...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hind, Sa mõtled? Meriinosärgiga on soe küll, võin kinnitada. Mul ei ole tegelikult probleem mitte aluskihi, vaid veekindla pealiskihiga. Igasugused kodujoped ja muud sedasorti asjad tekitavad ikkagi mingil hetkel enda ja minu vahele niiskuse ja see ei lähe kuidagi. Fäänsist materjalist kallist kraami ikka aiatööks ei hangi...

      Delete
    2. ka mul on kogemus, et jopedega on rõske olla, kondensvesi või maitea mis. Selle koha pealt on villane etem, kuni päris läbi ei ligune.

      Delete
    3. Hind muidugi, ilmselt autocorrect arvas end targem olevat...

      Delete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Muid mõtteid

Isetekitamise seletus