Septembri teine nädal. Mälestusi. Kurbust ja rõõmu.
On olnud tihe. Üks (1) plaan on läinud untsu. Tihedat jätkub veel arvatavasti kolm päeva, siis on vähemalt üks päev, mil saan teha kõike vahepeal puudujäänut... näiteks pesta köögipõrandat. Aga siin sees on olnud, oijah... Iris Goo Goo Dollsi laul kohe mitte ei sobi, sest see alive-osa. Oleks võinud saada varsti 19, aga jääb igavesti nooreks. Mis juhtus, seda räägivad lähedased kunagi ise, kui seda vajalikuks peavad. Tean midagi küll (tegu oli ühe mu lapse klassiõe parima sõbrannaga), aga pole minu asi edasi rääkida. Aga mäletan, kuidas ta kümmekond aastat tagasi koolimaja koridoris rätsepistes istus ja ümises. "Mida sina siin teed?" "Ma miniteerin !" teatas Iris ja jätkas enesekindlalt üminat: "Ämmm..." Ta on vist umbes neljas endine õpilane, kelle olen kaotanud. Oli minu laps ka. Peame palvet lähedaste eest. Burt Kunagi ammu põgenes vanatädi Hilda koos oma lastega Ameerikasse. Abikaasa Franz oli juba surnud, aga ikkagi volgasakslasest ohvitseri jõukas l...