Naine metsast

 Elekter Ikka on teadmata, mis põhjusel, aga meil ei ole enam telekat, vanemate poegade arvutite toiteplokke, nõudepesumasina aju, pliidi nutifunktsioone (neid ma pole ka õieti kunagi kasutanud) ja mis seal pesupesumasinas reedel põlema läks, me veel ei tea. Plusspoole pealt - olin pesumasina paukumise ja suitsemise hetkel täitsa toas ja sain üsna ruttu aru, millise masinaga probleem on. Ja Mees on praeguseks suutnud kõrvaldada ühe läbinisti probleemseks muutunud asjanduse kilbis ja tuvastada ühe faasi peal oleva probleemi umbes kolmemeetrise täpsusega. Veepump ja külmkapp jäid vist mingi ime läbi terveks.  Pesupesumasinaga on nii, et täna katsetatud programm Linnamaja pesumasinas ei oska kuidagi lõppeda, homme-ülehomme proovin järgmist programmi. Tsentrifuugi peale pole ka eriti mõtet loota, aga mis sellest ikka. Esimene Linnamaja masinas käinud pesuports on igatahes koju toodud ja arvatavasti pole ka enam nii läbinisti vesimärg kui riputamise hetkel.  Üritused Tööasjus ...

 Vingupostitus. Palju aastaid tagasi laulis minu Saksamaa hoiulapse ema autoroolis jõululaule - oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav... ja käratas siis mingil hetkel, et temal on nüüd küll kõrini... sest niigi udune ja libedateene ilm ja keegi juhmard kiirteel, eksju... Varsti laulis kaheaastane turvatoolis oma versiooni: "Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav, vaesel väiksel emmel on nüüd kõrini..." Mnjah.  Eile hommikul ärkas Noorim vara. Avastas, et kraanist ei tule vett. Mõtles, et kaev on tühjaks saanud... siis avastas, et valgust ka pole. Saatis Mehele sõnumi - sest meie lapsed on diskreetsed -, et elekter ära. Mees ohkas, tõmbas hommikumantli selga, tatsus vaatama. Mina tegin ühe silma lahti, katsetasin öölampi - põles ilusti. Möh? Öösel oli kõikunud elekter. Lausa vankunud või midagi... Telekas oli täielikus lühises - no mis sellest ikka, korgid said uuesti sisse ja igasuguseid monitore on meil jalaga segada, pealegi pole telekat meil tegelikult vaja. Netiaparaadi toitejuhtmega ...

Või kuidas see Bilbo ütleski. Igatahes täna käisin sügismantliga kirikus ja lahtiseid kingi pole sel aastal veel jalga saanud... aga sirelid lõhnavad ikkagi ja esimesed iirised on avanud õied. Autasud Eelmisest nädalast jäi raporteerimata, et Noorim sai välikatikavõistlustel seekord pronksi. Nüüd võib vibuliit oma karikamudelit vahetada, Noorimal on samast mudelist kõik kolm versiooni olemas...  Vanim tuli koju, taskus tänumedal Kevadtormilt. Olevat antud mõnedele valitutele... tema siis oli vääriline.  Mimi Vahepeal hakkas must Mimi käituma eakohaselt. Ikkagi kohevarsti 18, aga siiamaani on ta olnud kebja sammu ja ärksa olemisega - arengupeetusega, nagu iseenda kohta üks ligi 90-aastane proua märkis (no ta nägi välja nagu veidi äravajunud 75-aastane). Võimalik, et viga oli külmas ilmas, aga maganud pole see kass nii palju... mitte kunagi oma elu jooksul. Nii viletsa olemisega pole ka siiani olnud. Nüüd lubatakse soojemat ilma ja Mimi on jälle erksam ja rõõmsam, praegugi istub...

Kevadtormi muljed Vanim viibis muuhulgas ühes väga lastepärases paigas, sest miks mitte kasutada ruume, mida hetkel veel keegi ei kasuta?  Keskmine oli Kirde-Lätis (ütleb nende FB leht). Kõige kuumemal päeval rändasid nad täisvarustuses läbi soo.  Mõlemal oli söök vilets ja igavlemist palju. Kui me peaks kunagi mõningad miljonid võitma, kingin kaitseväe juhatusele ja Jõhvi väeosa juhtidele ka eraldi Produktiivsusklubi ajajuhtimise kursuse. Film Käisime Mehega kinos, vaatamas Villaseid Detektiive. Ehkki alustekstiga on tehtud lihunikutööd ja suur osa lammaste tegevusest mingi animatsioonilaadne, sest lammasnäitlejate koostöövõime on arvatavasti üsna nadi, on tegu siiski väga sümpaatse filmiga. Kui teile meeldis "Babe", siis meeldib see ka. Ja lambad, lambad, lambad... Kohtumised Sattusime kino lähedale vara, kolasime mööda kaubanduskeskust ringi. Seina ääres pingil istus ema lastega... jube tuttav nägu. Vaatasime teineteisele pingsalt otsa, kuni umbes samal hetkel taipasime ja...

 Üleskirjutamisjärg on päriselust maas. Saab napilt nagu ikka.  Charles De Lint "Südame metsad". Omavahel kombineeritud põlisameeriklaste ja iirlaste legendid, huvitagv lähenemine, tore lugemine, kui ainult seda tagakaanekujundust ei oleks... (ämmelgas, suur ja jõle) "Põhja konn. Eesti fantaasiakirjanduse antoloogia". Nagu ikka, ei jää mulle lühematest juttudest midagi mõistlikult meelde. Oli mitmekesist stiili, midagi võiks sobida erinevatele fantaasiasõpradele. James Daschner "Labürindijooksja". Ja need teised osad ka. Saan aru, et omas düstoopilisuses on see sari köitev, aga ausõna... Võiks punti siduda nii mõnegi teise ulemraamatuga, kus ülemaailmse katastroofi järel toimubki kogu elu ainult Põhja-Ameerikas ja just seal peab superkangelane maailma päästma... Ehkki peategelasest, kes esimesel loogilisel hetkel otsa saab, poleks kirjanikul ilmselgelt mingit kasu.  Emilia Hart "Weyward". Maagiline realism, kui ma õigesti mäletan.  Bree Despain ...

 Lapsed Mõlemad vanemad pojad on Kevadtormi asjus ära. Vanim veab kusagil majas kaablit või midagi taolist - side- ja staabiinimeste asi -, Keskmine on kusagil metsas postil ehk valves - jalaväelaste asi. Mõlemad elavad kuivtoidupakkide peal ja on kogu asjast sügavalt tüdinenud, sest midagi huvitavat ei toimu. Toiduga saab nii, et ju nad oskavad koju tulles päris toidu eest tänulikud olla, tüdimuse vastu ei aita hetkel miski. Maailmapoliitilist olukorda vaadates on sõjaväeline igavus ju suurepärane.  Noorim elas terve nädalavahetuse sotsiaalset elu, mis sisaldas endas Sõbra Ema võimlemismati anastamist (planeerimata) ja klassikaaslase juures suure kambaga hängimist (planeeritud). Selle tagajärjel tegime, meie Mehega seda, mida keskealised paarid ikka, kui lapsed pesast väljas... Remont ehk kasutasime võimalust. Maja saab nimelt põhimõtteliselt jagada noortetiivaks ja vanade- ja veetiivaks (ehk meie magamistuba, köök ja vannituba on kõik samas suunas), aga selle kõige vahel on ...