Posts

Mitte päriselt Kaiserschmarrn

Kui olukord nõuab toitu ja kiiresti, aga kodus on päris või peaaegu söögivalmis asjadest ainult kiirnuudlid (ja see ei ole siiski päris see)... ja korralik õhtusöök* tekib alles kogu pere kokkusaamise ajaks ehk umbes kell kuus... siis otsustasin teha mingi Kaiserschmarrni moodi asja. Kaiserschmarrn on Austria moodi lõhutud pannkook, mida olevat õige mitu varianti. Mina kohtasin teda esimest korda elus 1993. aasta detsembris Nürnbergis, kus minu kohalik tuttav oma sõbrannale kingi-kokanduskursust tehes parajasti magustoitudeni oli jõudnud.  Õige oleks muidugi kasutada retsepti, kaaluda, mõõta ja... oeh. Ja küpsetada sellest kogusest mitu lõhutud pannkooki, mitte ainult üks ülipaks.  Mina kallasin pannile sortsu õli. Kloppisin kausis segi viis muna. Lisasin mingi ebamäärase koguse piima - tunde järgi tassitäie. Kloppisin, lisasin kahmaku jahu, kah tunde järgi tassitäie. Ja kaks - või natuke vähem - teelusikatäit suhkrut. Ja natuke veel piima, sest paks tundus. Kui kõik oli ühtla...
Post a Comment
Read more

Talveune aeg

Ehkki täna hommikul olid Staadioni ja Liiva tänava nurgal sirelipungad rohelised ja minu arusaamist mööda pakatamisvalmid, on aasta kõige masendavamaks kuulutatud nädal alles ees ja kevadeni rohkem päevi, kui ma arvutada viitsin. Vähemalt sulab lumeuputus aktiivselt, mis muidugi tähendab, et Vanimale tulevanädalase jubileumi puhul lumepargi kinkekaardi kinkimine - las valib kaasa mõne sõbra ja läheb lustima, eksju - ei pruugi olla hea mõte.  *** Olen esimest nädalat tööposti otsas teistsuguse graafikuga ja sessioonõppe tudengid - kelle tarbeks graafikut muudeti - pole mind veel avastanud. Iiigav.  Vähemalt nautisin kolmapäeval väga esimest korraliku elektriga päeva. Praadisin perekonnale hommikusöögiks vaeseid rüütleid, elektripliidil. Avasin ja sulgesin sügavkülma. Pesin nõusid ja villaseid esemeid. Küpsetasin õhtuseks maiuseks kaneelirulle. Vaimustav! Muidugi, vahepeal tegin puupliidi abil kotlette ja kudusin täiesti loomulikus valguses akna all villavaibakesi - aga põhimõtt...
2 comments
Read more

Lõputu küünlapäev

Laupäeva õhtul, kui Vanim oli just tolmuimeja oma tuppa viinud ja planeeris pärast koristamist hakata tegema midagi arvutiga, kadus valgus. Vilkus, käis... kadus. Sain telefoni otsa väga pahase Heleni, kes ütles, et tema ei kuule mind ja katkestas kõne. Mees sai parema ühenduse, ütles, et katkestus on, paluks kohast tegelemist. Pühapäeva hommikuks oli elekter endiselt ära. Mees ja Vanim jäid Monsieur Picassoga külavaheteel kinni, sest ühe ööga oli sadanud maha umbes kahe aasta lumi. Kolmekesi saime auto ikkagi välja (kaks nooremat last olid Lätis võistlemas). Kirikusse nad enam ei jõudnud, aga Vanim pääses vähemalt pessu ja netiühenduse ligi. Elektrileviga ühenduse saamine oli võimatu, kõne katkes pidevalt. Mees ostis mõned kanistritäied vett. Võistluselt tulijad jäid Linna ööbima, sest ehkki ametlikult olevat meil vool olemas olnud, jätkus seda ainult Kantselei LED-lampide tarbeks, need vilkusid nagu surevad jaaniussid - ilmselt puu liini peal.  Esmaspäeval polnud seda ühe f...
1 comment
Read more

Esmaspäeva hommikul

Talvevõlumaa kestab. Sel aastal on meil uus külavahetee-sahamees, kes lükkas lahkesti puhtaks ka meie sissesõidutee. Väga tänulik. Laupäevane elektrikatkestus tuli pärast blogikirjutamist rõõmsasti tagasi ja jäi hilisõhtuni. Maaelu rõõmud, tõepoolest.  Veel lahkus laupäeval elust meie välisukse põhiline lukk. Õnneks on meil topeltuks ja sisemisel uksel ka võti... millega mina seestpoolt hakkama ei saa, tundub. Saab uus lukk ja uued koduvõtmed, kunagi selle nädala jooksul.  Pühapäeval ärkasin hääletuna, aga see viga vast paraneb... ja kui mõtlesin korraks harjakapis* elanud leivamasinale kaneelirullitaina segamist delegeerida, selgus, et plastihiir on juba jõudnud närida... Oeh. Noh, leivaküpsetaja ei ole eluks hädavajalik, näritud koht vajab ainult põhjalikku puhastamist ja pealegi on mul Linnamajas veel üks taoline masin... aga selle saiataina sõtkusin käsitsi, pole probleemi. Muude kaoste kõrval tuleb tegeleda ka harjakapi hiirekindlaks muutmisega.  Kaostest on tänaseks...
2 comments
Read more

On see vast aasta

Noh, siiamaani ei ole igav hakanud. SEB ja Omniva ei ole kahe peale suutnud kohale toimetada vähemalt kolme pereliikme pangakaarte. Ma äppidest ei tea midagi, küllap nad ise teavad, aga meil käib arveldamine tavaliselt kaardiga. Kusagil poolel teel meile on mingi netimast nässus, lapsed ei saa mängida ega videokõnesid pidada ega midagi.  Teiseks jaanuariks oli maha sadanud talvevõlumaa. Saime seda lastega bussi peale minnes plaanitust 35 minutit kauem imetleda, sest bussil olevat olnud tehniline probleem. Küllap libises kraavi, arvasime, aga võib-olla külmuvad bussidelgi pidurid kinni või...  Siis otsustas nädal tagasi spontaanselt ostetud Mazda-san (manuaalkastiga, poistele harjutamiseks, Herr Bora ei sõida enam), et talle meeldib meiekandis ja selle asemel, et koguduse noortega Saaremaale sõita, läks meie juurest umbes viie kilomeetri kaugusel katki. Esialgne diagnoos on siduriketas, sest kõik muu peale mootori ja käigukasti vahelise ühenduse toimib hästi. Tema ootab juba J...
Post a Comment
Read more

Aastakokkuvõte

Avaldada plaanin ma selle ikka siis, kui aastaga ühel pool on... aga nii-öelda sahtlisse võib ju kirjutada kaks nädalat enne aastalõppu ka. Seekord ei kasuta etteantud küsimusi, vaid siit-sealt saadud inspiratsiooni.  Jaanuaris - olin haige. Olid matused. Olid sünnipäevad. Käisime Mehega spas. Lapsed olid armsad.  Veebruaris - oli pulma-aastapäev. Vanim oli haige. Keskmine käis Lätis võistlemas.  Märtsis - oli sünnipäev. Keskmine sai sisemeistrivõistlustelt hõbeda. Oli esimene liblikas. Saabusid kured. Käisin juuksuris. Kantselei sai valmis.  Aprillis - lapsed käisid matusel. Meie Mehega käisime Alfa väljasõidul süüa tegemas. Ostsime Uno-nimelise sauna.  Mais - maailm õitses. Linnamajja tuli esimene üüriline. Leinasime üht surnut ja üht elavat. Olid matused. Keskmine sai välikarikavõistlustel teise koha.  Juunis - käisin uues kohas tööl, pilootprojektina. Vanim lõpetas hõbemedaliga. Noorim käis ristimiskoolis.  Oli jaaniõhtu. Tuuletütar käis koos Itaal...
5 comments
Read more

Elumärk

Tegelikult olen ma täiesti elus, lihtsalt blogimistuju pole olnud.  Elusolek on sisaldanud endas, hm... Lisaks tavapärasele jõulutamisele uue üürilise sissejuhatamist (Linnamajas on neid nüüd kaks) ja jõuluremonti.  Üüriline on sümpaatne mees meie kogudusest. Elu on selline, et vajab eelkõige katust pea kohal ja seda me saame pakkuda küll.  Jõuluremont jällegi oli Noorima toa eakohaseks kohendamine - kolmele väikesele lapsele tehtud tuba, bordüüri peal nunnud pingviinikesed ja jääkarupojad - see ju ei sobi enam, kui noormees küsis jõulukingiks pardli, sest vunts ja bakenbardid... Seinad on nüüd valged kerge rohelise viitega, bordüür helehall ja ahi ereoranži asemel valge. Põrandal on endiselt parkett nimega "õlitatud ürask", tume tamm. Väikelaste toa puhul polnud see muidugi mõistlik, aga tolles hetkes parim valik... ja ega neid kriime nüüd ka nii palju ei olnud. Need kriimud ja kahjustused, mida oli, said üle tehtud mööbliõliga (sest Mehe külastatud ehituspoes oli valiku...
Post a Comment
Read more