Naine metsast

Epp Annus "Tere, Aleksander". Nimetatud ökoutoopiaks, aga tundus, et kaante vahele oli saanud pool raamatut. Mida edasi, seda vähem oli ulmekomponenti ja rohkem perekonnalugu... ja seegi jäi täiesti lõpetamata. Muidu oleks olnud mõnus.  Suzanne McLeod "Vere magus lõhn". Nagu "Kummalised sõnumid", aga vampiiridest ja stiili poolest nagu fanfiction (mis selle eestikeelne vaste on?).  Kohati oli vist vaimukas. (juhtus mingis muus riiulis kogemata näppu, sest ma loen ulmet ja fantaasiat ka tähestikuväliselt). Jennifer Armintrout "Ümbersünd". Jälle vampiirid, aga seekord pornograafilises võtmes. Intiimstseenid, kus iga ihukarva roll on täpselt ära kirjeldatud, võiksid jääda siiski kahtlastes keldriurgastes althõlma müüdavatesse ajakirjadesse... Asimovi jätsin teadlikult vahele. Kahjuks.  Siis õnnestus laenutada kolm raamatut, mis olid kõik liiga igavad, et lõpuni lugeda.  Asa Avdic "Surmamäng". Ma olen seda vist kunagi lugenud... ühest korr...

Jeesus Kristus on üles tõusnud! - aga seda te ju juba kõik teate. Sel aastal õnnistati meid ilmaga niimoodi, et usuasjadele mõtlemine seisnes suuremalt jaolt päikesepaiste eest tänamises. Lisaks õnnistati koolivaheajaga. Härrad üldhariduskooliõpilased olid peamiselt kodus ja peamiselt tegusad.  Linnamaja aias sorteerisime mahavõetud puitmaterjali. Vähemalt üks ühenaisetööpäev tuleb sel nädalal veel.  Kodus, oeh... Minu esimese kasvuhoone puitosade varemed on sorteeritud, osa saunaahjus sihipäraselt ära kasutatud, teine osa sauna terrassil järgmist saunatamist ootamas, pehkinud sodipudi jõudis lõkkesse, osa sellest veel ootab järgmist tuulevaikset ilma, et põletatud saada.  Saunatagune lage plats (huvitav, kas kunagine kartulimaa?) on suuremalt jaolt niidetud. Murutraktoriga saab ka kulu edukalt niita... nüüd on seal lahtine kohev põhk, millest osa on juba Noorima peenarde vahel umbrohutõkkeks. Veel katkusin sealt välja kohe palju nõgesejuuri. Platsi lähem eesmärk on palli...

Praegu on karulauguaeg. Nautigem! Pane makaronid tavapärasel moel keema. Minul olid spiraalid, aga on üsna ükskõik, mida kasutad.  Haki pannile natukese õli sisse sibul või paar, lase hetkeks säriseda. Lisa kodujuust. Pigem natuke rohkem. Lisa hapukoor, kah pigem natuke rohkem. Maitsesta soola ja pipraga. Lase tasakesi keeda.   Puhasta ja tükelda kirss- või ploomtomateid, tükelda kohe hulgi karulauku ja kui on, lisa peotäis rukolat. Paiguta see kõik ühte kaussi.  Teise kaussi läheb kaste. Kolmandasse paar peotäit riivjuustu (kui on, siis parmesani, kui ei ole... siis seda, mida on). Makaronid muidugi neljandasse, eks ole.  Sööjad tõstavad kõige alla makaronid, siis kastme, siis karulaugu ja tomatid, kõige peale pudistavad juustu. Saab hea.  Algne idee sisaldas endas nii laugu kui tomatite närtsitamist kastme sees, aga kuna Mees ei söö tükis tomatit soojana ja meil terve pere eelistab karulauku keetmata kujul... siis sai selline salatilähedane asi. Teie tehk...

Oeh. Kui üks hoolega klapitatud pereüritus meieperevälise haiguse tõttu teadmata tulevikku edasi nihkub... siis nagu ei oskagi maast leitud vaba ajaga midagi peale hakata. Peaks vist tegema tavaise kodupäeva? Kodupäevad tähendavad neil päevil sorteerimist, kasimist ja veel sorteerimist. Ühel hetkel saan ma kõik ülearused tekstiilid ja lõngad nende õigetesse kohtadesse niikuinii! Aga täna on päike ja soe... aed, ma usun.  Lisaks tekstiilile sorteerisin ükspäev laste Legosid. Et saaks juhuslikest kohtadest kogu vannitäie ühte kohta kokku ja kastidest välja kõik, mis käib kuhugi mujale ja on puhas praht. Kui ükskord taas satub meile keegi, kellele see kõik mängurõõmu võiks pakkuda, siis on korras. Sai korda. Kunagiste mängude kummitused, eks ole.  Veel sorteerisin puslesid. Nendega on küll viletsasti, kokku kuus pisikest karpi olid komplektsed, ülejäänutel puudus kaks kuni kakskümmend tükki. Äkki annetame kunagi kellelegi kunstiprojektiks või midagi. Noorim tuli omal algatusel ap...

Elu oli siin vahepeal hirmus oksamultšine. Kodus on asi peaaegu korras, Linnas... mnjah. Multšitamise käigus selgus, et ma olen toominga oksamahlast erituvate eeterlike aurude suhtes allergiline, eriti koos päikesega. Noorim vaatas mu kurgualust ja märkis, et oleks nagu nõgestes käinud... jah, nõgeslööve peaks selle asja nimi olemagi. Ülejäänud toomingaoksad - ja neid on PALJU - jäävad ehk aastaks kuivama, vähemalt on olemas ligipääs karulaugule ja muudele vajalikele taimedele.  *** Lisaks multšitamisele tegelesime siin ükspäev ilupugemisega. Linnamaja teisel korrusel on mõned katusealused komkad, mille peamine funktsioon oli minu isa ehituslikele ettekujutustele vastamine... sealhulgas põhimõttekindlalt soojustamata olemine. Sest soojustatud maja läheb mädanema. Noh, ega eelmisel sajandil neid villasid nii väga saada ei olnud ka. Otsmisest otsast paistis valgus laudisepragude vahelt sisse... Uskumatu.  Ma siis pugesin, teipisin ja villatasin. Siis tuli Vanim ja koos Mehega pa...

Mairi Laurik "Grathelia". Põhimõtteliselt täiesti minu maitse järgi raamat. Ulmekirjanike järgi ristitud linnad häirisid alguses natuke, aga pikapeale harjusin ära. Rännak eluks enam-vähem kõlbulikul, aga siiski veel inimvaenulikul planeedil on muidugi mujaltki raamatutest tuttav, aga see... oli kuidagi armsam. Lootuspunk, nagu selle kohta kusagil mujal öeldi. Ja siis... oli seal see geniaalne, (arvatavasti) ainult fännidele mõeldud vihje, et trepist allatulekuks võiks ju ka muid võimalusi olla. Ei ole võimalik mitte jumaldada raamatut, kus on viide üleüldse parimale lasteraamatule. Tänulik.  Marion Andra "Algolagnia". Mnjah. Ehkki vampiiride kodulooma seisukohast kirjutatud raamatuid pole mulle vist eriti ette sattunud, pidin ennast üsnagi sundima seda lugema. Stiil ei sobinud, või ei sobinud keel, ei teagi. No ja see polüamoorne vampiirikommuun oli kah nagu oli.  Andrei Anisimov "Euroopa tango". Ka siin oli keeleküsimus, mingi jama komadega ja üldse. Aut...