Naine metsast

 Tuleb välja, et minevaasta kirjutasin ka kaks nädalat enne aastalõppu sahtlisse ja avaldasin siis, kui aasta päriselt läbi sai. Miks mitte.  Vaba vorm tundub hea.  Eelmise aasta lõpus seatud eesmärk läks untsu. Ei ole rohkem rõõmustanud. Olen hoopis saanud teada, et ei taha enam antidepressante võtta, sest nendega äratuimestatud kurbus on... tuim, noh. Kui ikka on vaja siiras meeleheites Jumala ees olla, tahan ma seda ausalt teha, mitte olla poolik. Ja jah, selle aasta põhiemotsioon on olnud kurbus. Mõnikord on ilmselt ka seda vaja. Kodu kordasaamine seisis kõigist headest kavatsustest hoolimata ühe surnult sündinud projekti taga. Alles siis, kui novembris selle ukse kinni panime, tekkis äketse motivatsioon ja lisandusid uued ja huvitavad arengud. Saime teada, et Eestis on võimalik põrgata kristlusevaenamise vastu*... tasemel, kus seda justkui ei tohiks olla. Saime ka teada midagi kellegi kohta... mida me juba varem teadsime, aga ei tahtnud tunnistada. Sellegipoolest on ...

Päris, kalendrijõulud on möödas, aga... kunagi täna saabub väekaitsest Keskmine ja see tähendab selle aasta arvatavasti viimast õhtusööki, kus kogu pesakond on kodus... Nii et oleks nagu mingi järeljõul veel tulemas.  Jõulureede õhtul teatas hull indialane, et tahab ikka väga Linnamajja sisse kolida. Järsku oli väga alandlik ja kõigega nõus. No vaatame... Jõululaupäev oli hämmastavalt rahumeelne. Kodanik Part maitses minule väga ja selgus, et ta oligi natuke väikesevõitu, neljale paras. Martsipanisaia (Noorim nimetas seda palju aastaid tagasi "mardikasaiaks") vahele läks liiga palju rummi, sest rummirosinakauss läks korraks käes ümber... Aga me oleme kõik täiskasvanud ja isegi alkoholi vähekogenud pereliikmeid ei tundunud see promilliga sai mõjutavat.  Jumalateenistusele oli valitud neli (4!) laulu, mille sõnu polnud mina eluilmaski näinud... ehk siis sättimata tekstid. Brr. Muidu oli kena. Surnuaeda jätsime minemata.  Koju jõudes arvas Vanim, et võiksime tšillida ja laua...

Traditsiooniliselt kolmanda advendi nädalavahetusel tõid mehed metsast kuuse. Laupäeval, sest pühapäeval oleks kodus olnud liiga vähe lapsi. Sai ehitud. Kukkus seniteadmata põhjustel ümber. Sai uuesti ja tugevamini püsti. Paar päeva hiljem palusin ma Mehel osta uue kuusealuse laua, sest see, mille külge kuusk praegu seotud on (noh, et ikka püsiks), ei ole mulle üldse mitte kunagi meeldinud - veel üks pärandvara. Nüüd on küsimus, kas jõuluõhtuks jääb tuppa kaks lauda või vahetatakse see varasem mitte meeldiv ikkagi välja. Mitmesegastel põhjustel pole mehed lauavahetuseni jõudnud.  Mõnel õhtul on nooremad kassid olnud mängutujus ja minu rõõmuks ka kuuseehteid üle toa loopinud (plastikust, Jyskist...). Endiselt aga armastab Millie kõige rohkem mängida puukooretükkidega ja Freya igasuguste paeltega. Mimi on jäänud kõhnemaks kui varem ja magab eakohaselt palju, mängib harva ja kuuse vastu huvi ei tunne, ikkagi juba tema kaheksateistkümnendad jõulud... *** Ligi kaks nädalat tagasi sain S...

Kui järgnevale liha luudele saaks, tuleks sellest noorteromaan "Ma valvan su und". On aga arvata, et jäävadki üksikud episoodid, keskpäraseid noortekaid on rohkem, kui ükski teismeline lugeda jõuab... *** "Õu, mees, Karl, mis sul persega juhtus?" Kivistiku Roltsi hääl kõlas läbi dušipahina ja muude jutuajamiste nagu sireen.  Pekki, mõtles Karl. Põhikoolis ju kõik teadsid, trennis ka, polnud meeleski, et gümnaasiumis on uued näod, uued rõivistukaaslased ja jah, uus uudishimu. Et Roltsil filtreid ei paistnud olevat, oli juba esimestel koolipäevadel välja paistnud. Ei jäänud midagi üle, seda oli ju kõigil neil valukuudel isaga harjutatud ka.  "Meil plahvatas õhksoojuspump. Öösel. Kogu korter oli tules, isa päästis ema ja õe ära, mina ja vend... ei jõudnud. Seitsmene olin. Kaks kuud olin haiglas. Vennaga on ka kõik korras. See tuletõrjuja, kes meid välja tõi, sai presidendilt mingi auraha." Karl tõmbas hinge. Nii a- kui b-klassi poisid olid vakatanud, aga see ...

Meil on koguduses praegu jutlusteseeria "Jumal räägib". Igas pühapäevases jutluses puudutatakse üht piibellikult korrektset aspekti, kuidas inimene saaks märgata Jumala kõnetust - loodu kaudu, koguduse kaudu, ilmutuse kaudu jne.  Vabandust, kui selle sissekande elemente on juba varem jutuks tulnud.  Täna hommikul aga tekkis meil Noorimaga kohvi kõrvale jutuajamine, mille tagajärjel tuli meelde, kuidas Jumal saab inimesega rääkida hoopis teiste asjade kaudu... Jutuajamine sai alguse valesti mõistetud laulutekstidest, kuna minule hüppas FBs ette Coxy.official'i video (tal on sama nime all ka Instagram ja TikTok, mulle üsnagi meeldib) lauluga "Feed the worm", sest tõepoolest, inglise keele ebamäärasus ja... No ja siis ma muidugi rääkisin, kuidas terve lapsepõlve mõtlesin, kes ometigi on Olav Ernes laulus "See pole see", sest Juuditi loost ei teadnud ma midagi... aga kindla teadmise Jumala olemasolust sain hoopiski Jean Eiffeli karikatuuridest - "Maa...

Kell on pool üheksa ja väljas on ikka veel peaaegu täiesti pime. Võeh. Otsisin just ühe armsa sõbra blogist üht vana artiklit... ja nägin, et kaks aastat tagasi oli samal ajal väga suurtes kogustes lund. Oli vist jah.  *** "Kui ma järgmisel nädalal tulen, on siin vist kuusk," seisis Keskmine laupäeva õhtul elutoa akna all. Arvatavasti tõesti. Meie toome enda oma ikka RMK aladelt, sest lähem ja kiirem, aga teie, kes te Tartus elate, minge Kolme Juure istandusse kuuske valima. Pidavat olema ilusad - ja firmat valitsev pere on väärt.  *** Keskmine ja Vanim olid nädalavahetusel kodus. Üks paguniga, teine ilma. Vendadevaheline auastme-erinevus lahendati minu silme alt eemal. Vanim oli ka rännanud 90 kilomeetrit ja seetõttu üsna lontis. Mõned muud väeosad pidavat isegi rohkem rändama... Kõigi poegade kodusolemise puhul käisime pühapäeval Operas pitsat söömas - kodusele lõunale oleks hädapärast jõudnud, aga eriti kaugelt nurga mehel oleks läinud ülearu kiireks. Hea pitsa oli, lapse...

Sel aastal olin tubli ja hankisin advendiküünlad juba suvel, Saksamaalt - sest juhtusin poodi, kus neid oli. Mees jällegi riputas köögiakna ette jõulutulukesed, mida meil pole ka varem ilmaski olnud. Sellega meil kaunistamine piirdub, kuni tuleb Kuusk. *** Eelmises postituses mainitud jõuluehted sõidavad täna välismaale. Keegi Leedu kollektsionäär soovis saada neid ja paari natuke uuemat ehet ka. Müüki panime ikka need, mis endal erilisi emotsioone ei tekita - aga ilmselt siis temal tekitasid. Loodetavasti jõuavad ilusti tervetena kohale ka.  *** Pühapäeval käisin laadakesel. Imeilus pastoraat imeilusa (väljast vaadates) kiriku kõrval, külas, kuhu viib imeilus maantee. Oli peaaegu tore, ainult et ürituse alguse kaaperdas seltskond hobifotograafe. Sellised 60+ vanuses härrad, igaühel välklambiga aparaat näpus, muudkui trügisid rahva seas (põhiline laadaruum oli 30-40 ruutmeerti suurune, tundus mulle) ja välgutasid. Pimestas hirmsasti. Pealegi ei ole mulle vastuvõetav, kui puruvõõrad...