Jõulureedel

Traditsiooniliselt kolmanda advendi nädalavahetusel tõid mehed metsast kuuse. Laupäeval, sest pühapäeval oleks kodus olnud liiga vähe lapsi. Sai ehitud. Kukkus seniteadmata põhjustel ümber. Sai uuesti ja tugevamini püsti. Paar päeva hiljem palusin ma Mehel osta uue kuusealuse laua, sest see, mille külge kuusk praegu seotud on (noh, et ikka püsiks), ei ole mulle üldse mitte kunagi meeldinud - veel üks pärandvara. Nüüd on küsimus, kas jõuluõhtuks jääb tuppa kaks lauda või vahetatakse see varasem mitte meeldiv ikkagi välja. Mitmesegastel põhjustel pole mehed lauavahetuseni jõudnud. 

Mõnel õhtul on nooremad kassid olnud mängutujus ja minu rõõmuks ka kuuseehteid üle toa loopinud (plastikust, Jyskist...). Endiselt aga armastab Millie kõige rohkem mängida puukooretükkidega ja Freya igasuguste paeltega. Mimi on jäänud kõhnemaks kui varem ja magab eakohaselt palju, mängib harva ja kuuse vastu huvi ei tunne, ikkagi juba tema kaheksateistkümnendad jõulud...

***
Ligi kaks nädalat tagasi sain Suure Kollase Maja perenaiselt sallitellimuse. Et neil olla olemasolevat viiulivõtmesalli tarvis koorijuhile ja paluks kontsertmeistrile midagi sarnast... Sarnast kohe polnud. Kiirkudumise väljakutse on ainus väljakutse, mis mulle sobib... Kahe päevaga kolmandik keskosa ja natuke paistes sõrmed, edasi vahepeal natuke looderdasin ka, aga eile said mõlemad karbid tellijale üle antud. 

***

Sallikiire peale otsustasin, et jõulunädala lõpuni teen ainult seda käsitööd, mille eest mulle keegi ei maksa. Olen juba kudunud sokke ja täna õmblen jõulupuhkusel olevale Vanimale kodupüksid. Vast mõnel päeval võtan ette ka portsu hargnenud õmblustega tekikotte ja ühe lootusetu plekiga laudlina - kuna plekk on üsna otsas ja laudlina kujundus seda lubab, tuleb lühemaks lõigata ja palistada...

***
Eelmisel nädalal pakkusin FBs ühele indiapärase nimega naisterahvale tuba üürimiseks. Umbes samal hetkel, kui ütlesin, et naabrid on väga puhtad ja kenad ja vaiksed, tegi neist üks kinnise siibriga ahju tule ja läks korraks välja... Õnneks teine märkas, et suits ja lärmav andur, helistas Mehele, kes oli parajasti kahe tänava kaugusel koduteel ja sai tagavaravõtmega tuppa sisse murda. See vist ei olnud Jumala vaikne sosin, vaid päris tõsine märguanne. 

Nimelt kohtusime indialasega pühapäeva hommikul hästituulutatud majas ja oi seda vingumist... ja korduv küsimus, et kuna ei ole ikka see ja too ja polegi küllalt kesklinnas, kas ma olen nõus veerandi võrra hinda alla laskma. Kolm ja pool aastat Eestis elanud ja ei tea, et meil siin ei tingita... ja et Karlova on eliitpiirkond ja Annelinn kohe üldse ei ole (ta on mõlemas elanud, võrdles valepidi, ohmu)... ja julges muretseda, et puumajades on ju prussakad... Ja nüüd pommitab mind endiselt sõnumitega, miks ja kuidas ma hinda alla ei lase. Sellise suhtumise peale peaks ta omalt poolt hinda tõstma, et ma talle üürida tahaksin!

Jumala sosinatest lugesin eelmisel esmaspäeval Bill Hybelsi heast raamatust "Vaikse sosina vägi". Pühapäeval oli väga lõbus kuulda, et pastoriabi - muidu tubli poiss - oli ka sama raamatut lugenud ja seda jutluses hoolega refereeris. Aga on hea raamat küll, loetagu. 

***
Täna hommikul vara oli õues miinus üheksa. Kujutage ette. Isegi pool millimeetrit lume moodi asja oli maas. 

On olemas mingisugused kingituse moodi asjad, mida on veel tarvis pakkida. Jõulusöögi peategelane Part on sügakülmast sulama võetud. Pühadetegemiste ajakava päris paigas ei ole, aga eks me veel aruta, kui Noorim "jakuusiga" sünnipäevalt saabub ja jõulupuhkust nautiv Vanim üles ärkab. On paigas, et koguperejõuluõhtusööki ja esimese püha traditsioonilist hommikusööki saab hoopis nädalavahetusel, kui Keskmise väekaitsevalve läbi saab. Temal, jah, pidavat terve kompanii jõuluajal kasarmus olema, ka need, kes nädalavahetusel koju lasti - vastupidiselt otseste ülemuste algsele lubadusele. Keskmine on väekaitsereservis või mis see ongi, nende reageerimisaeg on kuus tundi, tähendab, kui häire tuleb, jõuaks bussiga koju tulla, lõunat süüa ja tagasi sõita... Vanim teadis rääkida, et keegi samas olukorras oligi kodus reservis olnud, aga häire puhul jõudnud tagasi pehmelt öeldes ebakaines olekus... Ma ei tea, kus väeosas see juhtus, aga kui sellised kogemused on, siis pole ime, et igaks juhuks hoitakse mehi linnakus, ikkagi väheke väiksem võimalus kanget alkoholi kätte saada. Külaliste poolt toodavat provianti küll ei kontrollita... Ju meil on siin siis tegelikult pigem turvaline. 

***

Nii. Nüüd on mul ühed püksid õmmelda. Hea rahulik tegevus.

Rahulikku Kristuse sündimise püha teile ka!