Naine metsast

Siinblogis tekib ilmselt mingit teine rütm kui vanas. Tahaksin sellegipoolest üles kirjutada sündmusi ja mõtteid, ainult et... siis, kui. Praegu on siis.  Vanast blogist sissekannete ületoomine pole siiani selgeks saanud, tähendab, ületoomine küll, aga mitte veel avaldamine nii, et järjekord kapitaalselt käest ära ei läheks. Hm, kas umbes nagu üleeilseks saab ka avaldamisaega panna? Kui jah, siis see iseenesest lahendaks probleemi. Ühel hetkel ma tegelen sellega.  *** Uno-nimeline saun tuli oodatust päeva võrra varem. Hiigelsuur haagisega asi tagurdas vingeri-vongerdi bussipeatusest saadik, sest autojuht arvas, et nii on lihtsam - tegelikult saaks siin ümber poole küla ja metsa sõites suure tee peale tagasi ka, kui ümberkeeramisruumi pole.  Lapsed, kes üllatuse olemusest ei teadnud, reageerisid erinevalt. Keskmine vaatas haagisetagurdamist uudishimulikult pealt ja küsis, kas see on mingi ise kokkupandav saun või... Pärast monteerimisjuhendit uurides märkis, et ta ei teadnudki, et tema

Pool nädalat ei ole veel läbi, aga juba on juhtunud asju.  Vanim käis eesti keele riigieksamil.  Keskmine ja Vanim võõrustasid Laenulast, kes ju iseenesest enam päris laps ei olegi. Meile ikka laps.  Noorim siirdus koolivaheaja puhul Endise Toreda Klassivenna poole, sest see olevat oma autole korraliku aku saanud - nad sõidavad seal maja ees nii, nagu meil sõidetakse mõnikord lauda taga.  Üle pika aja käisid meil külalised. Kallis Karina Hiiumaalt. Temast saab ühtlasi meie Üürilise Ema. 12 inimest majas oli palju... ja nii väga tore ja õige.  Eilne jõle õueilm tegi Vanaisa urni muldapanekuks jõledusest pausi, alles pärast matust hakkas jälle eiteamida sadama ja tuul oli kah hirmus.  Pärast matust siirdusid poisid kes kuhu, meie läksime Linnamajja liiste paigaldama ja uksi värvima. Nüüd on veel vaja ehitusprügi koristada.  *** Uue blogiga olen natuke hädas, ei oska mingeid jaotusi teha. Väikelastega poeskäimise artikkel näiteks on kohane inimestele avalikuks anda, aga kuidas sättida nii

Tunne on selline, et vana blogi - https://meeleheitetakoduperenaine.blogspot.com/ - peaks minema osaliselt parooli alla. Seda ei saa kohe kuidagimoodi teha, sest blogger. Kuna kõigi postituste põhjalik läbikäimine on täna ja otsekohe liig mis liig, hakkab siia siginema üsna läbisegi vanade postituste koopiaid ja uusi lugusid. On võimalik, et õpin isegi ära, kuidas bloggeri uues vaates lehekülgi lisada, siis tekib ehk mingi süsteem.  Endiselt kirjutan oma pere tegemistest, lapsed siitblogis nimedega Vanim, Keskmine ja Noorim. PLNi järgi peaks siin aga olema rohkem kodumajandust ja raamatuid, vähem emotsioone. Ühel päeval hakkan ehk ka pilte tegema... ühel päeval.  Ärge siis palun kurjustage, et vana blogi on lukku pandud, luku võti ei ole katki murtud, tegelen lihtsalt kolimis- ja sorteerimistööga.  Veel: kuna ma ei tea, kes mu vana blogi kõik lugesid, siis võib lahkesti jagada, et nüüd on nii. Kui keegi huvi tunneb.  Uutele lugejatele mõni fakt:  keskealine tädi mitmesegaste muutuste t