Posts

Showing posts from May, 2026

Mõelda, et homme on esimene juuni!

Või kuidas see Bilbo ütleski. Igatahes täna käisin sügismantliga kirikus ja lahtiseid kingi pole sel aastal veel jalga saanud... aga sirelid lõhnavad ikkagi ja esimesed iirised on avanud õied. Autasud Eelmisest nädalast jäi raporteerimata, et Noorim sai välikatikavõistlustel seekord pronksi. Nüüd võib vibuliit oma karikamudelit vahetada, Noorimal on samast mudelist kõik kolm versiooni olemas...  Vanim tuli koju, taskus tänumedal Kevadtormilt. Olevat antud mõnedele valitutele... tema siis oli vääriline.  Mimi Vahepeal hakkas must Mimi käituma eakohaselt. Ikkagi kohevarsti 18, aga siiamaani on ta olnud kebja sammu ja ärksa olemisega - arengupeetusega, nagu iseenda kohta üks ligi 90-aastane proua märkis (no ta nägi välja nagu veidi äravajunud 75-aastane). Võimalik, et viga oli külmas ilmas, aga maganud pole see kass nii palju... mitte kunagi oma elu jooksul. Nii viletsa olemisega pole ka siiani olnud. Nüüd lubatakse soojemat ilma ja Mimi on jälle erksam ja rõõmsam, praegugi istub...

Kolm nädalat ootamise lõpuni

Kevadtormi muljed Vanim viibis muuhulgas ühes väga lastepärases paigas, sest miks mitte kasutada ruume, mida hetkel veel keegi ei kasuta?  Keskmine oli Kirde-Lätis (ütleb nende FB leht). Kõige kuumemal päeval rändasid nad täisvarustuses läbi soo.  Mõlemal oli söök vilets ja igavlemist palju. Kui me peaks kunagi mõningad miljonid võitma, kingin kaitseväe juhatusele ja Jõhvi väeosa juhtidele ka eraldi Produktiivsusklubi ajajuhtimise kursuse. Film Käisime Mehega kinos, vaatamas Villaseid Detektiive. Ehkki alustekstiga on tehtud lihunikutööd ja suur osa lammaste tegevusest mingi animatsioonilaadne, sest lammasnäitlejate koostöövõime on arvatavasti üsna nadi, on tegu siiski väga sümpaatse filmiga. Kui teile meeldis "Babe", siis meeldib see ka. Ja lambad, lambad, lambad... Kohtumised Sattusime kino lähedale vara, kolasime mööda kaubanduskeskust ringi. Seina ääres pingil istus ema lastega... jube tuttav nägu. Vaatasime teineteisele pingsalt otsa, kuni umbes samal hetkel taipasime ja...

Raamatuid...

 Üleskirjutamisjärg on päriselust maas. Saab napilt nagu ikka.  Charles De Lint "Südame metsad". Omavahel kombineeritud põlisameeriklaste ja iirlaste legendid, huvitagv lähenemine, tore lugemine, kui ainult seda tagakaanekujundust ei oleks... (ämmelgas, suur ja jõle) "Põhja konn. Eesti fantaasiakirjanduse antoloogia". Nagu ikka, ei jää mulle lühematest juttudest midagi mõistlikult meelde. Oli mitmekesist stiili, midagi võiks sobida erinevatele fantaasiasõpradele. James Daschner "Labürindijooksja". Ja need teised osad ka. Saan aru, et omas düstoopilisuses on see sari köitev, aga ausõna... Võiks punti siduda nii mõnegi teise ulemraamatuga, kus ülemaailmse katastroofi järel toimubki kogu elu ainult Põhja-Ameerikas ja just seal peab superkangelane maailma päästma... Ehkki peategelasest, kes esimesel loogilisel hetkel otsa saab, poleks kirjanikul ilmselgelt mingit kasu.  Emilia Hart "Weyward". Maagiline realism, kui ma õigesti mäletan.  Bree Despain ...

Toimub... või siis mitte

 Lapsed Mõlemad vanemad pojad on Kevadtormi asjus ära. Vanim veab kusagil majas kaablit või midagi taolist - side- ja staabiinimeste asi -, Keskmine on kusagil metsas postil ehk valves - jalaväelaste asi. Mõlemad elavad kuivtoidupakkide peal ja on kogu asjast sügavalt tüdinenud, sest midagi huvitavat ei toimu. Toiduga saab nii, et ju nad oskavad koju tulles päris toidu eest tänulikud olla, tüdimuse vastu ei aita hetkel miski. Maailmapoliitilist olukorda vaadates on sõjaväeline igavus ju suurepärane.  Noorim elas terve nädalavahetuse sotsiaalset elu, mis sisaldas endas Sõbra Ema võimlemismati anastamist (planeerimata) ja klassikaaslase juures suure kambaga hängimist (planeeritud). Selle tagajärjel tegime, meie Mehega seda, mida keskealised paarid ikka, kui lapsed pesast väljas... Remont ehk kasutasime võimalust. Maja saab nimelt põhimõtteliselt jagada noortetiivaks ja vanade- ja veetiivaks (ehk meie magamistuba, köök ja vannituba on kõik samas suunas), aga selle kõige vahel on ...

Emadepäeval

Katsetan nüüd jälle, kas nädala jooksul toimunu ülesmärkimine toimib. Kaks korda ei ole veel traditsioon.  Emadepäev. Hommikul sain ühelt lapselt sõnumi (sest ei saanud linnaloale) ja teiselt lapselt üle köögilaua õnnesoovi (sest tema lubati linnaloale). Kolmas oli pühapäeva hommikul mujal (vt. allpool). Kirikus sain häid soove nii emmedelt kui erinevatelt meestelt, sealhulgas Nimekaimult, kes - tänu Jumale! - on peaaegu juba terve, ainult jalgpalli ei tohi veel vähemalt viis kuud mängida. Lilli sain kolmeaastaselt A.P-lt ja käepärast olevalt pojalt. Rõõmustada sain, et üks armas Moldova juurtega pere oli täna taas meie koguduse keskel, nad muidu on siin ühes teises linnas. Ja et nädala eest abiellunud noorproua tunneb, et hakkab juba kogu aeg oma mehe kõrval olemisega kohanema.  Ka sel aastal olen meie pere ainuke ema, mis tulevaasta saab, ei tea ju kunagi. Rootsi-reis. Noorim käis kauaigatsetud kruiisil. Olevat olnud tore, aga isegi kogu laeva ei jõudnud läbi vaadata. "Käisi...

Hm

Mõnes mõttes oli see päris hea, kui ma igapühapäevaselt asju üles kirjutasin. Tagantjärele on hea vaadata. Paberpäeviku pidamist olen nüüd paar aastat proovinud, ei toimi üldse. Katsetaks nüüd uuesti siin, ei pea kedagi huvitama. Intriigidest püüan hoiduda, krüpteeritud teksti võib siiski ette tulla.  Lapsed.  Keskmine tuli enda väitel kõige hullemast metsalaagrist, ise seest ja väljast kurnatud ja sopane. Kuna alates umbes möödunud talvest on meil taas toimiv vann, lasin pojakesel valida sobiva vannivahu ja suunasin ta ligunema... koos taldrikutäie praekartulitega, sest see oli juhtumisi olemas. Puhta ja hästilõhnavana märkis ta, et vannis söömine nagu TikTokis on üle hinnatud, aga muidu on veeprotseduurid head.  Noorim sai mitmesegaseid hindeid ja elas sotsiaalset elu, põhiteemaks võrkpall.  Vanim käis Semu (bloginimi) äsjaostetud korteris soolaleival. Muljeid pole veel jagatud, aga kui 20-aastane väikesepalgaline kutt saab korterilaenu, siis on see ikka omapärane ...