Naine metsast

 Sel aastal me jaanitulel ei käinud. Ei viitsinud. Jaanipäevanädal oli sellegipoolest. Olukord Kujunes nii, et käisime sel nädalal lausa kaks korda Kuurortlinnas. Esmaspäeval koos kahe pojaga, sest äi vajas uut arvutit. Laupäeval, sest kolmandal pojal oli võistlus.  Kui ma äia kapis tõeliselt musti tasse nägin ja aru sain, et ta tõsimeeli ei mäleta, kuhu on saanud hulk kohvitasse (hallitasid rahulikult nõudepesumasinas), nutsin nõusid pestes natuke aega. Teisel korral enam ei nutnud, haarasin härjal sarvist puhastusvahendipudelist ja KÜÜRISIN. Kolmveerand kööki sai puhtaks ka, siis sai aeg otsa. KÜÜRIMIST oli, noh... te olete ju sotsiaalmeedias neid ekstreemkoristajate ekstreemkoristamiste videosid näinud, kuidas mingi eseme puhul tuleb mustusekihi alt originaalvärv välja ja... Nii oligi. Mis siis, et kui äi oma korterit ühel päeval enam ei vaja, läheb peaaegu kogu sisustus jäätmejaama ja korter kapitaalremonti. Eile sai puhtamaks ja täna ta veel vajab.  Näha intelligent...

 Pärast suuremaid uputusi ja külma on olnud mõned päris mõnusa õueilmaga päevad. Mulle sobib - ehkki praegusel hetkel kostab metsa tagant kõuemürinat ja tunni eest välja minnes oleks keegi nagu kuuma ja niiske padjaga vastu nägu vajutanud... ka see kuulub suve juurde.  Tööasjad Osalesin natuke suveseminaril imelises Esna mõisas . Kes saab, külastagu! Otsustasin võtta hoopis teisest paigast tööd juurde, sest Vanima nelja-aastane bakalaureus kestab veel kolm aastat, Keskmine alles alustab oma kolmeaastast... ja nagu näha ühe kaugema tuttava, Vanima ülikoolivenna pealt, pole ka väga tublil ja toredal inimesel tööelu ja kõrghariduse omendamist kuigi lihtne omavahel kombineerida (nimetatud noormees teeb tegelikult juba ammu poolerialast tööd, aga sellevõrra on lõpetamine edasi nihkunud, tahaksin oma lastele luua olukorra, kus nad võivad tahtmise korral õppimise kõrvalt töötada, aga ilmtingimata ei pea; ise vaatavad, kui kaua õpivad). Uue lisatöökoha logol on raamat ja must kass. :)...

Kohe kõike on olnud.  Pitsa Tööasjus korraldati meeskonnaüritus My Italy toidustuudios . Ma nüüd tean, kuidas peab valmistama õiget pitsatainast. Väga hea sai.  Sealsamas rüüpasin elu esimese espresso. Eriti julgena ilma suhkruta. Ei juhtunudki midagi hullu aga aitäh, ma selle ühe kogemuse põhjal espressosõbraks ei hakka.  Pidu Vanim ja Keskmine said nii-öelda reservi. Peaaegu minutipealt samal hetkel lasti kasarmuväravast tulema. Pidasime kodus selle puhul natuke üllatuspidu - õhupallide, lasajne ja paari sõbraga. Oleks võinud rohkem sõpru olla, aga mõnega tähistavad nad omakeskis ja omal valikul, ühel aga oli samal hetkel lausa kaks konkureerivat üritust... Üllatus õnnestus. Igatahes oli väga ilus, et laua taga oli taas kuus noort meest (22, 21, 20, 19, 17, 16) ja praegu on ka väga ilus, et pühapäevaõhtul on mõlemad reservväelased kodus.  Peied Jah, juhtus meil koguduses... Oli armas noor naine, saime läbi, siis tuli haigus (ei olnud vähk, mingi autoimmuunjubedus)....

 Elekter Ikka on teadmata, mis põhjusel, aga meil ei ole enam telekat, vanemate poegade arvutite toiteplokke, nõudepesumasina aju, pliidi nutifunktsioone (neid ma pole ka õieti kunagi kasutanud) ja mis seal pesupesumasinas reedel põlema läks, me veel ei tea. Plusspoole pealt - olin pesumasina paukumise ja suitsemise hetkel täitsa toas ja sain üsna ruttu aru, millise masinaga probleem on. Ja Mees on praeguseks suutnud kõrvaldada ühe läbinisti probleemseks muutunud asjanduse kilbis ja tuvastada ühe faasi peal oleva probleemi umbes kolmemeetrise täpsusega. Veepump ja külmkapp jäid vist mingi ime läbi terveks.  Pesupesumasinaga on nii, et täna katsetatud programm Linnamaja pesumasinas ei oska kuidagi lõppeda, homme-ülehomme proovin järgmist programmi. Tsentrifuugi peale pole ka eriti mõtet loota, aga mis sellest ikka. Esimene Linnamaja masinas käinud pesuports on igatahes koju toodud ja arvatavasti pole ka enam nii läbinisti vesimärg kui riputamise hetkel.  Üritused Tööasjus ...

 Vingupostitus. Palju aastaid tagasi laulis minu Saksamaa hoiulapse ema autoroolis jõululaule - oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav... ja käratas siis mingil hetkel, et temal on nüüd küll kõrini... sest niigi udune ja libedateene ilm ja keegi juhmard kiirteel, eksju... Varsti laulis kaheaastane turvatoolis oma versiooni: "Oh sa õnnistav, oh sa rõõmustav, vaesel väiksel emmel on nüüd kõrini..." Mnjah.  Eile hommikul ärkas Noorim vara. Avastas, et kraanist ei tule vett. Mõtles, et kaev on tühjaks saanud... siis avastas, et valgust ka pole. Saatis Mehele sõnumi - sest meie lapsed on diskreetsed -, et elekter ära. Mees ohkas, tõmbas hommikumantli selga, tatsus vaatama. Mina tegin ühe silma lahti, katsetasin öölampi - põles ilusti. Möh? Öösel oli kõikunud elekter. Lausa vankunud või midagi... Telekas oli täielikus lühises - no mis sellest ikka, korgid said uuesti sisse ja igasuguseid monitore on meil jalaga segada, pealegi pole telekat meil tegelikult vaja. Netiaparaadi toitejuhtmega ...