Naine metsast

Tegelikult ma loen ikka jah, kogu aeg. Ainult üleskirjutamiseni ei jõua. C. W. Ceram "Jumalad, hauakambrid, õpetlased". Lapsena loetud. Endiselt huvitav ja informatiivne. Eriti märkasin seekord Schliemanni geniaalsuse kirjeldust - teha endale võõrkeeli kuue nädalaga selgeks, katsuge järele teha... isegi Duolingo abiga tundub see ületamatu ettevõtmine. Muidugi, praeguseks on arheoloogias igasuguseid asju juhtunud, küllap nii mõnigi seisukoht on ümber lükatud või mingeid asju täiendatud... aga kui lugeda tolle ajastu seisukohtade ja teadmise kontekstis, siis on ikka põnev.  Frank Herbert "Düün", "Düüni lapsed" ja "Düüni jumal ja keiser". Teist osa ei olnud raamatkogus õigel hetkel, eks ma loen hiljem. Noh, esimene osa oli huvitav. Kolmanda osaga sain hakkama. Miks neljas osa nii pikaks kirjutatud on, ma ei tea, sama jutu oleks saanud vähemalt poole õhema teosega ära rääkida. Ebasümpaatne. Sellegipoolest kavatsen kogu kupatusega lõpuni jõuda.  Kuido

Täna või homme peaks mul tööasjus koosolek olema, aga aega pole teatatud... me siis magasime kaua ja ma pole veel hommikukohvigi saanud.  *** Emadepäeva kandis aiakäru alla jäänud pahkluu on endiselt paistes ja valus. Tõsi, vähem kui varem, aga võiks ju arvata, et selle aja peale on üle läinud... Luuümbrise vigastus äkki? Vast ikka paraneb. *** Reedel sain kõigepealt blogilugeja Aya käest pangetäie kirsse. Ma pole mitte kunagi nii palju kirsse korraga näinud kui Aya aias... Neist sai 14 purki kompotti. Aitähaitähaitäh.  Siis me koristasime ja siis tegin süüa ja siis tuli Tuuletütar koos Itaallasega. Itaalia toitlustusspetsialist sööb eesti kotlette, koorega kartuleid ja soolakurki küll, kringlit ka.  Tuuletütar sai mõned meie ühiste vanavanavanemate pildid, neid nimelt oli topelt.  *** Laupäeval sai ametisse ennistatud Eesti Meister (esimest korda sai ta meistriks päevapealt viis aastat varem) ja mina olen seega jätkuvalt Eesti Meistri Ema. Pärast käisime lapsi merre kastmas. Mere ääre