Pausil

Mitte blogimine... elu.

Mõnikord on selline... ootusaja tunne. Midagi on tulemas, aga sinnamaani pole justnagu midagi teha. Justnagu selles mõttes, et tegelikult on teha hirmus palju, aga ükski neist tegemistest ei karju piisavalt kõva häälega. 

Näiteks ei karju...

  • Linnamaja elutoa kardinad ja aknapesu. Niiehknii seisab kogu kupatuse valmissaamine ja väljaüürimine üjs hädavajaliku aknapleki taga (ja seda ei saa paigaldada siis, kui üüriline juba sees elab). Vast ikka sellel kuul...
  • Kogu kastimajandus, mis Kantseleis nurgas ja eluruumi sobimatutel laoriiulitel seisab. Otsustasin täna, et meil on ikkagi üht arhiiviriiulit vaja, aga need Linnas garaaži tõstetud riiulid on hiigelsuured ja kaaluvad vastavalt. Noorimal tuleb koolis miski sügislaat, kus tohtivat ka Vanaemast seismajäänud (mitmesegast, mulle ei sobi laadal kümnest eri kategooriast asju müüa) käsitööd müüa. Panen siis mõned pudipadid võileivahinnaga müüki, tulu pidavat minema klassireisi jaoks. Saab ehk millestki lahti...
  • Noorima toa remont. Juba üsna sageli habet ajav noormees magab aastate eest kolmele väikelapsele tellitud kolmekorruselises naris, seintel on pingviinibeebidega bordüür... Kahes majas korraga me lihtsalt ei jõua. 
  • Aiakujundus teemal "see vaher seal". Endiselt on kõikjal hirmus palju nooremaid ja vanemaid puid, mis tuleks maha võtta, aga nad ei jää otseselt jalgu... Linnas on jällegi teemaks "see ploom seal". Tegelikult on meil kodus ka ploomivõsa. 
  • Ülearused õunad. Meil on neid endiselt liiga palju!
  • Koguduse kohvikuplaan. Kui me tahame kohvikuid, peab ise tegema. Ja kui neid isesid pole, siis mina kellelgi väga aktiivselt sabas käima ei hakka. Mõnikord teen muidugi minagi... oktoobris ehk mingil pühapäeval ja nii.
Mõni asi siiski liigub. 
Linnamajas käisid ühe päevaga ära nii torumees kui korstnapühkija. Lõpuks ometi! Kõigil küttekolletel on nüüd ametlik kasutusluba olemas. Ükspäev lasime pidulikult keskküttesüsteemi vett... pärast veetis Mees mõned tunnid süsteemist õhku välja sussutades. Millalgi lähipäevil tuleb proovikütmine. 

Ehkki Linnamajas tundub iga päev ilmuvat kusagilt uus aken või uks, mis ikkagi värvimist vajab, hakkab selles lõputus pintseldamise-tunnelis ikkagi valgus paistma. Ei ole enam nii palju jäänud!

Veel on Linnamaja jaoks olemas külmkapp ja posu käterätikuid. Viimased on sealt algselt ka pärit, ei sobitu kuidagi meie kodu värvidega. Kasutatagu. 

Igal suvel tundub mulle, et "kodune tootmisliin" on kuidagi haledapoolne, teen vähe hoidiseid... ja siis selgub ikkagi, et olin eelmises elus ilmselt orav, keldris on nii palju uusi purke. Selle nädala lõpuks on olemas kukeseene-tomatisalat, marineeritud paprika ja borš. 

Linnamaja projekti otsides sorteerisin läbi Vanaisast jäänud kaustad, vähemalt selle osa, mille üles leidsin - ja õnn ja rõõm, et leidsin, keegi meesisik oli kõige olulisema kasti tõstnud kohta, kus minu teada ei pidanud üldse mitte midagi olema. Tekkisid kuhjad siltidega "Linnamaja", "eelmine maja", "vanavanaonu Heinrichi suvemaja" (ja te ei kujuta ette, kui tore oli selle projekti uurida ja kui lühikeseks osutus hiigelpikk koridor minu isapoolse vanaema toa ees - vanaema Selma kolis sealt minema vist siis, kui ma kuuene olin...), "fotod" - nende jaoks on koht olemas -, "diplomid ja koolitunnistused" ja "eiteamis". Viimast on korralik kastitäis, Mees peab selle veel läbi vaatama, tarbetud ajaleheäljalõiked ära viskama ja ülejäänu suhtes otsuse langetama... Fotode hulgas oli mingi matusepilt, kus suutsin identifitseerida kõik oma vanatädid ja tollesama vanaema Selma. Armsad inimesed olid...

Kõik meie talumehe poolt toodud puud on riidas. 

Väike Herbert on broneeritud. Noorima Sõber olevat küsinud, misasja ma kogu aeg seda kassipoega reklaamin - no aga kui kellegi elu päästad, siis oled nagu natuke vastutav ka või nii. Ja aitäh, viies kass ei ole meie elus hetkel mõeldav, niigi käib vähemalt kolm külakassi söögil ja seebil.

Õunaõuepäeva jaoks on meil perekondlikult mingi plaan olemas. Kui Jumal lahkesti sobivat ilma ka annaks...

***

Iseenesest on see ootelolemise-aeg vist selleks, et järgmise intensiivsema perioodi jaoks jõudu varuda...?

Ja purgiborši tegemine pole eriline probleem, homme* teen tule pliidi alla (ma saan kevadel uue elektripliidi, praegusega on millegi keetmine peaaegu võimatu, ainult praeahi töötab veel enam-vähem normaalselt), panen köögikombaini tööle ja bzzzzt...

Vaadake ise, vanasse blogisse panin borširetsepti, hinnad on küll hoolega tõusnud ja suurem osa aedvilja on sel aastal ostetud, aga ikkagi:

Wednesday, September 24, 2014

Kümme õhtusööki

Täna õhtul keetsin üle mitme aasta taas borši. Purki, et talvel oleks hea kiire võtta. Nüüd, kui supp purgis, hakkasin mõtisklema, et see kodune purgisupp on ikka üks ütlemata soodne söök.

  • Kuumuta potis pool liitrit õli. - Nojah, ilm on jõlekõle, pliiti on mõttekas kütta küll. Pool liitrit õli maksab ... mis ta nii väga maksab, ümmarguselt ühe euro, aga saab ka odavamalt.
  • Riivi köögikombainiga kilo peeti ja kilo porgandit, viska õli sisse. - Porgandid kasvavad meil iga ilmaga mühinal, peediga on raskusi, aga poes oli peet vist 60 senti kilo? Igatahes väga odav.
  • Haki kolm kilo kapsast, pane potti. - Kapsakilo oli nii umbes 20 senti. Veel odavam.
  • Lisa 5 spl soola, 200 grammi suhkrut, 5 loorberilehte ja 20 tera pipart. - Sool maksab vähe ja seda pruugitakse ka vähe korraga, suhkur on praegu ka imeodav, mis see 200 grammi maksaks ... 10-15 senti. Muud maitseained siginevad koju ikka tasahaaval ja kestavad kaua.
  • Las keeb 20 minutit.
  • Tükelda kilo tomateid. - Mina ei oleks mina, kui ma igal aastal tomateid ei kasvataks. Selle aasta saak on küll üks viletsamaid, aga borši jaoks oli kilo ikka võtta.
  • Tükelda kilo kurke. - Kurkidega varustab meid Vanaema. Need olid poes tõeliselt kallid, no ja praegu ei ole enam otseselt kurgihooaeg ka. Aga mõnel paremal aastal sobiks borši keeta augustis, kui kurgikilo on vist 60-70 senti - no ja muidu tuleb selle laari hind odav, ausalt.
  • Haki kilo sibulat. - Sibulad käisid ka köögikombainis, ma muidu ei ole nõus. Sibulate hind on poes mis? 40 senti kilo? 
  • Las keeb veel 20 minutit. - Keemine on hea, siis saab pliidile puid alla panna ja toad soojemaks.
  • Lisa 5 spl äädikat. - Tõepoolest, kui palju te ikka seda äädikat kasutate? Kurgimarineerimise ajal ostetud pudel kestab tegelikult päris kaua.
  • Lisa peotäis tilli. - Mida pole, seda pole. Poest unustasin ka vaadata. Kodune till on ammu roostes ja surnud, sellesuvine ilm kohe kuidagi ei sobinud.
  • Las keeb veel paar minutit. Maitse. Peab olema üpris vänge, sest söömiseks lahjendatakse seda põhja üks-ühele veega. Pane purki. Minul sai 10 kolmveerandliitrist purki täis.
Kui ma nüüd natukene arvutasin, siis sain tulemuseks, et üle neljakümne sendi ei saa üks perekondlik kodupurgiboršisöömine kuidagi maksta, eeldusel, et osa komponente on enda aias kasvanud. Kui muidugi lihapoolist ka tahta, siis tuleb vorsti-singi-keeduliha hind juurde, aga paljuke sedagi läheb ... Ja milline ajavõit, eks ole. 

__________

*kui Jumal lubab ja me elame, muidugi. 

Comments

  1. Vaatasin su boršikalkulatsiooni ja hinnad tänaseks on veidi küll muutunud aga siiski on tegemist ülisoodsa sahvrivaruga. Tegin eelmisel aastal supipõhja 9-liitrise potiga, kogu proviant sai poest ostetud (Lidlis kahel järjestikusel nädalal kogu supikraam sooduses) ning arvutused näitasid, et umbes 5€ läksid ained maksma. Sel aastal veel ootan soodsamaid hindu, et selle olulise hoidisega hooaeg lukku saada.

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Muid mõtteid

Kuna on ju teisipäev

Maasikad!