Raamatuid

Olen viimasel ajal nii laisk, et loetud raamatutest teen ka valiku. Mittemidagiütlevad kriminullid või naisteromaanid jätan lihtsalt välja, sest tegelikult ei mäleta neist nädal hiljem ise ka midagi. Kes tahab seepeale tagajalgadele tõusta, balansseeriga rahuga, mina ei pea vajalikuks iga loetud raamatut tähendusrikkana mäletada, me loen selle jaoks liiga palju ja valimatult. 


Kirsten Bakis "Hiidkoerte elud" - omapärane, loetav, aga kindlasti mitte lemmik. Goodreads ütleb, et autor on eesti päritolu ja raamatu kirjutas teismelisena... sobib kokku küll, aga kindlasti on see raamat parem kui paljud muud esikteosed. 

Benedict Wells "Hard land". Kas sajandivahetusel teismeline olnud sakslane tohib kirjutada romaani Ameerika noortest ajal, mil ta ise oli aastane, on iseasi. Kas noortest tohib kirjutada väga head raamatut, on selge, jah, tohib. Kui mõni mu lastest peaks veel kooli asjus noortekat lugema, siis ma sunniksin teda lugema seda raamatut. Ehk - lõpuks ometi üks normaalne noortekas!

Paolo Bacigalupi "Laevalammutaja", "Uppunud linnad" ja "Sõjarelv". Noh, minu maitsele natuke liiga palju madinat ja inimeste tükeldamist... aga nii see asi sõjas ilmselt käib. Hästi kirjutatud, hästi tõlgitud. 

Blake Mara "Koertepargi detektiivid". Lustliku alatooniga krimilugu, isegi mitte-koerainimese jaoks. Ehkki kellegi nimetamine koerte "emmedeks" ja "issideks" on nojah... üks tänapäeva halbadest kommetest.

Liisa Ojangu "Minu Lahemaa". "Minu-raamatuid on igasuguseid, see tundus see parema sordi oma. Mõnus lugemine. Keeletoimetamise koha pealt oleks kohati virinat, aga seda kipub mul sageli juhtuma...

Iain Banks "Herilase vabrik". Noojah... kummaline, ebameeldiv raamat, aga loetav.

J. G. Ballard "Unenägude täisühing". Nagu eelmine, aga mitteloetav, rõve ja mõttetu. Nagu skisofreeniku kirjutatud, kujutan ma ette. Küllap on sellisel lähenemisel mingi oma nimi, aga aitäh, ma jätan selle teistele lugeda. Jäi pooleli. 

Anne Berest "Postkaart". Juutide elust 20. sajandi Euroopas on nii lõpmata palju raamatuid... ja see on ikkagi hea. Päris lugu, väidetavalt. Hea, aga paratamatult masendava tooniga lugemine. 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Kuidas see ikkagi võimalik on

Kuna ma ei viitsi asjalikuks hakata, kirjutan taas kokkuhoidlikkusest, toidupoeteemal. Püüame vältida igapäevast poeskäimist.  Meie elukoha asukoht ei võimalda minna poodi, kui keegi tahab "midagi head". Lähimad (10 km ja 14 km) poed on ka... niisuguse valikuga, nagu külapoed ikka. Võib olla häid leide, aga pigem sobivad piima ja leiva ostmiseks. Kodus on kogu aeg midagi, millest midagi muud teha või midagi kohenäksimiseks, ehkki see viimane ei pruugi olla ühe või teise pereliikme esmane valik.  Kogu aeg on olemas pannkoogi- ja omletimaterjal. Mingisugune puuvili. Küpsised. Küpsetamiseks ostetud, aga tihtipeale hädaolukorranäksiks sobiv šokolaad. Jogurt. Võileivakraam. Toorelt söömiseks sobiv aedvili (hetkel peamiselt porgandid). Hapukurgid, oliivid, kui keegi tahab soolast näksi. Laua peal on komme, mõnikord harva pähkleid, aga kokkuleppel võib rüüstata minu küpsetamisvarusid, soolapähklite mõttest mina aru ei saa, neid ostetakse, kui mõni laps ekstra küsib.  Käime erine...
Read more

Mis elu sees praegu on

Vahepeal tuli siin natuke lund maha, nii et ma olen kaks korda Linnamaja ees kõnniteed rookinud. Võeh, aga tegelikult oli lumekirme õhuke ja rookimine ei võtnud palju aega. Ma ei armasta endiselt talve, ehkki lumi on esteetiline. Minu poolest võib nüüd kevad tulla, valgete jõulude asemel eelistaksin saksapäraseid plusskraadilisi jõule väikese päikesepaistega.  *** Ootamatult on selgunud, et juba sellel pühapäeval on esimene advent. Kas see on imelik või jah? Ühtlasi palun Truudelt Blogilugejatelt ideid, mida ometigi meestele jõuludeks kinkida, eriti arvestades hetkel väga õhukest rahakotti. Alkoholi- ja suitsuteemad ei sobi, kalal nad ei käi, tööriistu on rohkem, kui on praeguseks sorteerida jõudnud (minu isa töökoda on veel läbi vaatamata...), sporditegemised on ülispetsiifilised.  Mees tegeleb eelistatavalt arvutitega, muid hobisid pole täheldanud.  Vanim tegeleb eelistatavalt arvutitega, ei salli söögitegemist, sporti ei tee.  Keskmine tegeleb eelistatavalt arvuti...
Read more

Niisama. Lahja lehma aastast ja muust ka.

Käisin neil päevil töötervishoiu asjus. Mulle ei sobi see asi kohe üldse mitte. Mõtlesin, et sundus käia arsti juures, keda ise valida ei saa, ilma ühegi kaebuseta ja siis, kui kästakse, võib olla meie riigis üks pärisorjuse-aja jäänukeid. Ehkki, jah, toitlustuses oleks asi kindlasti veel hullem, eiteamis haigustes nad inimesi peavad kahtlustama...  Seekord oli suhtumine väga inimlik ja minuga vestlev õde väga meeldiv. Kunagi aastaid tagasi, teise asutuse alt ja teises firmas pidin pikalt vaidlema, et mul ei ole kindlasti seisev töö - "Aga te olete ju õpetaja, kogu aeg tahvli ees!" - "Ei ole õpetaja..." - "Mis mõttes te ei ole õpetaja, teile on võetud õpetajapakett!" Ma arvan, et õpetajana töötamine on üks neid asju, mida inimene märkaks ja ära tunneks...  Sain teada, et veri on korras - nagu pidigi olema -, rüht ei ole korras - jah, ma tean seda juba väga kaua - ja et silmadega võiks igaks juhuks ikkagi silmaaarsti juurde minna. Käisin. Oli hea lähike min...
Read more