Raamatuid, jälle
Pole jälle kaua üles kirjutanud. Endiselt kõiki ei viitsi... noh, umbes pooli või nii.
Lucinda Berry "Parimad sõbrad". Põhimõtteliselt hoiatusromaan sellest, miks ei tohi teismeliste purjutamist ja hulkumist normaliseerida. Kogu jama oleks olemata, kui vanematel oleks oma lastega normaalne kontakt. Nojah, siis poleks raamatut ka olnud...
Iain M. Banks "Mõtle Phlebasest" - alguses oli nagu huvitav, siis läks liiga madinatehniliseks ära. Banks vist ei ole minu tüüpi kirjanik.
Andy Weir "Ave Maria" - vaat see on kena lugu eri liikide koostööst ja lahendustest. Kuidas see oligi, et peategelane sai endale eriliselt veidra, aga heatahtliku toanaabri... Meeldis.
Catherine Banner "Kuninga silmad" ja "Pimeduse hääled" - täitsa nunnu noortefantaasia. Paralleelmaailmad ja emotsioonid ja kohustused ja lootusetus... Kolmas peaks ka olema?
Murile Barbery "Haldjate elu" - jäi pooleli, sest stiil kuidagi ei sobinud. Kahju.
Elly Conway "Argylle" - avastasin praegu, et ma üldse ei mäleta, millest see raamat oli! Ilmselt siis mitte eriti eriline põnevik.
Nadja Sumanen "Rambo" - väga asjalik noortekas. Loetagu!
Jochen Gutsch ja Maxim Leo "Frankie". Kassiraamat, mis vahelduse mõttes ei ole jaapanlaste kirjutatud (viimasel ajal oleks nagu kõik kassiraamatud pärit Jaapanist). Kassid annavad elule mõtte ja terve maailm on ju kemps.
Matt Barker "Haripunkt" - jäi pooleli, sest jällegi üldse mitte minu tüüpi raamat (aga ma närin ennast ikka edasi läbi kogu ulmekirjanduse riiuli).
Henry N. Beard, Douglas C. Kennedy "Sõrmuste (L)isand" - paroodiaid on maailmal ikka vaja. Iseasi, kas sellises mahus. Iseasi, kas seda raamatut on eesti keeles vaja. Hirmus üheülbaline vaimutsemine kestab leheküljelt leheküljele ja ei taha kuidagi ära lõppeda.
Maija Kajanto "Datlitalv" - armas, kohustusevaba, retsepidega romaanike.
Myrakas "Minu Euroopa" - ahh. Mul on autoriga palju erinevaid seisukohti, mis puudutavad jookse, lugupidamisevääriliste meeste välimust ja hm, avara lõikega aluspesu, aga kui suurepäraselt kirjutatud! Eks me oleme muidugi ise samamoodi sõitnud, küll mitte matkaautoga ja kindlasti mitte baarides, aga kõik see muu - autoreiside puhul on teekond ise eesmärk ja selle on autor väga nauditavalt ära tabanud. Paluks veel Myraka reisikirju.
Lucy Foley "Pööriöö" - tegelikult taandub ju kõik nendele operettidele, kus inimesed üksteist piisikese maski tõttu ära ei tunne, eksju? Ainult et karmimalt. Ja mul on hea meel, et ükskord on raamatus ka mees, kes soovib naise vastu õrn olla (ehkki naine seda ei soovi). Muidu on kõik naistekad Ana Huangi stiilis võluvana mõjuvaid jõhkardeid täis, on aeg, et normaalsed mehed tuleksid bestselleritesse tagasi.
William Beckford "Lugu kaliif Vathekist" - teate, mulle ei meeldi "Tuhande ühe öö" muinasjutud ka eriti. Jäi jälle pooleli (õigustatud on küsimus, miks ma neid niimoodi järjest loen)
John ja Carole E. Barrowman "Õõnsa Maa saladus" - mõnus noorteõudus. "Tindisüda" kohtub ee Dorian Gray portreega või midagi taolist. Pealiskaudne ja lahtiste otstega küll, aga kui ma oleksin umbes 12, oleksin vaimustuses.
M. W. Craven "Halastustool" - mulle selle sarja raamatud meeldivad, AGA ootamatult oli sees mitu koma- ja kirjaviga (baPtistid!), mis tõlkijat arvestades olid päris kummastavad, JA hullem veel, raamatud kristluse värdmoonetest on tavapäraselt üsna vastumeelsed, ega seegi erand ole. Ausõna, me ei loobi patuseid kividega surnuks, me kurvastame ja palvetame nende eest.
Comments
Post a Comment