Järgmisel teisipäeval

Postimees kirjutas, et noorsportlased vahetasid dressi sõjaväevormi vastu. Mhmh, meil siin ka. Ametisolev Eesti meister sportvibus (U-21 vanuseklass) läks eile hommikul bussi peale ja koju lastakse alles eiteamillal, praeguse info kohaselt kunagi novembris. Õnn ja rõõm on aga, et külastuspäev on juba teada ja sinna me läheme sõltumata igasugustest muudest kohustustest, mis selleks hetkeks planeeritud. Veel on objektiivselt tore, et toas on 12 noort meest, mitte 18 nagu Vanimal. Väiksema grupiga on ikka ju lihtsam. 

Vanim on hetkel nädalasel puhkusel, see aitab natuke... aga pühapäeva õhtust algab juunikuuni kestev ootamine. Jah, eks nad ikka tulevad koju, kui saavad, aga nad ei saa tulla omatahtsi ega olukorrast päevapealt lahkuda. Eile õhtul Keskmisega rääkides ütlesingi, et kodust lahkumine rõõmsal põhjusel nagu õppimaminek, reis või abiellumine oleks jääjatel kergem taluda. Kaitseväes saab küll uusi oskusi - ma ei saa poolest Vanima jutust enam aru, kõik need padrunid ja päevakavapunktid ja mis veel - ja loodetavasti ka toredaid sõpru-tuttavaid, aga rõõmu ma selle toimumise põhjuses küll leida ei suuda. Nädalavahetuse ärevused Saatse saapa ümber ei teinud asja paremaks. 

"Mul on siis vennavahetus," arvas Noorim selle nädala kohta. Nii on jah... Elu. 

***
Olin just välja mõelnud, et kui ikka mingit normaalset lahendust tööasjadele ei tule, lasen ennast eraettevõtluse teemal koolitada ja hakkan ise midagi tekitama... sest kodust väljas töölkäimine on vastik... ja siis avasin kuulutused ja ahhhh... pakutakse midagi imetoredat. Miinusteks on muidugi täisajaga kohalkäimine ja hullem veel, kaasava hariduse teema. Muidu, jah, sobituks ülihästi. No ma mõtlen veel seda asja. 

***
Linnamajas on üks tuba veel vaba, aga selle juurde kuuluvad köögi ja vannitoa kasutamine nüüdseks korras. Küttepuid saime ka ja saame veel (sest tuuakse tavalise järelkäruga, kaks ruumi korraga), head kuivad. 

Nii et on pakkuda 17m2 hästi valge tuba pluss väike veranda (aga verandat ei pea võtma) Tartu kesklinna kandis, miljonivaade, köögis on kõik olemas, kemps töötab, duširuum koos pesumasinaga keldris. Retrokapid, aga magamiseks on suur pesukastiga ja laiaks lahtikäiv diivan. Koduloom teretulnud, suitsetajad ja putinistid mitte. 250 eurot kuus pluss elekter ja vesi. Majanaabrid vaiksed ja mitte isegi alati kohal... peale ühe AUHi teisel korrusel, aga tema on nunnu. 

***

Mõtlesin selle eraettevõtlusega seda asja ka, et võiks-peaks käsitööga laatadelt liikuma sotsiaalmeediasse. Üks asi on valmistoodang koos hindadega, hoopis teine asi jooksev info selle kohta, mis parajasti käsil. Äsja näiteks viimistlesin sellist vaipa:

Suurus väikesevõitu, kindlasti alla ruutmeetri. Mõõdan ja hinnastan siis, kui selleks sobiv päev on (loe: kui olen printeri hingeelu paremini tundma õppinud). Värvid on minu telefoni ja köögilaevalguse kombinatsioonist tulenevalt õige natuke nihkes. Esinduspildi teen temast ka siis, kui mõõt ja hind olemas... 

Homseks pildiks näiteks sobiks musta vesiroosisalli kokkuõmblemine, mida ma siin täna kohevarsti tegema hakkan. Pildistamise rõõmu mul pole õigupoolest kunagi olnud, aga ehk tuleb.

Ja siin vahepeal Triibuliste Kaltsuvaipade kodulehte uuendada püüdes avastasin, et varasematele mittetoimimistele on lisandunud veel hulk probleeme... näiteks ei ole täna võimalik lisada postitust. FB on oluline meediakanal... äkki teen päris uue lehe. URR.

Hm, teksti postitada laseb, pilti mitte. Uuel lehel on täpselt sama nimi ja päisepilt mis varem, ja seesama viimistlemisepilt ka. Lähipäevil tegelen kõigi väärt piltide üleviimisega, aga siin võite juba teada saada, et nagu ennegi, on lehe nimi FBs Triibulised kaltsuvaibad ja Haapsalu sallid, ja päisepildil on Valge Mini sinisetriibulise vaiba sees mängimas... ainult et kui vanal lehel on sallipilte ja mida iganes muud, siis uuel on ainult see üks foto. Aga olukord kindlasti paraneb. 

Instagramis olen kodukudu nime all ja sinna hakkavad igapäevased vaiba- ja sallikudupildid minema storydesse... kuni neid küllalt saab, et omavahel komplekteerida ka. Nagu ütleb Vend Emeriitprofessor, inimene peab arenema. 

***
Nii, keegi siin pidi ühe salli kokku õmblema. Kuna on alanud köögipimeduse-poolaasta ehk aeg, mil meie põhjasuunalisse kööki mitte mingit päikest ei paista (umbes Püha Patricku päeval* jälle), on täiesti kohane kasutada ära Mehe poolt loodud väga korralikku laevalgust. Valget salli õmblen ma igas valguses, aga see vesiroosikiri on must meriino... 

_______
*jah, selle nimi on eesti keeles käädrepäev, aga ma olen Iirimaal elanud, otsevaatega Croagh Patrickule söögitoa aknast...