Tegelikult peaks olema vait...
Noh, kui midagi head öelda ei ole.
Jääaeg kestab. Nädala lõpupoole lubatakse justnagu leevendust, aga talvepõlgurile on kerge leevendus liiga vähe. Tahan vabariigi aastapäevaks suure sula plusskraadilist tahenemist ja traditsioonilisi lumikellukesi veranda nurga juures!
Hull indialane on lisaks muudele asjadele ka sopane (klausel ühisruumide enda järelt koristamise kohta lepingus pole justkui oluline) ja suutnud kümne päevaga ära kulutada poolteise kuu küttepuud. Eile rääkisin temaga tõsiselt. Neiukene ajas silmad suureks ja küsis, kas see villane on mingi eriline riidematerjal? "Lammas? Mää?" küsisin vastu. Linnamaja radiaatorid ei kannatanud katsuda, küttevee keemaajamise tõttu oli ülemisel korrusel üks radiaator täitsa külm ja preili astrofüüsikadoktor oma toas rõõmsalt paljajalu ja pidžaamaväel. Normaalne külma talve toatemperatuur on selline, kus on paras olla paksude sokkide ja korraliku suusakampsuniga T-särgi peal. Ülekütmine on raiskamine ja raiskamine on noh, kolmas maailm selle kõige halvemas mõttes. Või noh, analoog... miski poliitik või roheinimene kunagi sattus konflikti lihava rullnokaga, kes käias oma seisva auto mootorit pool tundi, kuni ise värskendavat smuutit nautis, sest pidavat veel tervelt kakskümmend minutit päikese käes sõitma ja kliimaseade peab ikka jaheduse tagama... Ainult et teistpidi. Ma pole ilmaski nii tarka nii juhmi inimest kohanud. Jah, kohe esimesel vestlusel ma ütlesin, et talvel toas kampsuni kandmine on elementaarne. Jah, küttesüsteemi kohta on korduvalt keelatud veetemperatuuri üle 60 kraadi ajada. Jah, tal on toas puhur, õliradiaator ja õigus neid kasutada. Ja ta on Eestis elanud üle kolme aasta. Mis asja sa ronid riiki, mille korda ja kombeid ei taha tundma õppida ega aktsepteerida? Ma ei tea, kui mina peaksin mingitel teadmata asjaoludel sattuma sinnasamasse Indiasse või mõnda muusse riiki, mida ma eluilmaski külastada ei taha, siis oleks ikka elementaarne natuke kohalikku eluviisi tundma õppida? Noh, et ei annaks tee peal laiutavale lehmale kolki ja ei kutsuks politseid lehma kõrval keha kergendavale kaltsakale, näiteks.
Noorima kooliga on nii, et... hapneb. Meil on veebruari keskpaik, klassijuhataja pole siiani korraldanud ainsatki klassiüritust ja näiteks elementaarse gümnaasiumitalvesündmuse - mäesuusapäeva - kohta pole ikka veel mitte mingit infot. Noorim ei luba mul klassijuhatajale kirjutada ka. Eriti arvestades, milline absurdidraama käis tema üheksanda klassi lõpureisi ümber (sest oli ka võimetu klassijuhataja)... Kas gümnaasiumis peaks klassijuhataja üritusi korraldama - jah. Lapsed arutavad, mida, kuhu ja kuidas, klassijuhataja pakub võimalused välja ja suunab arutelusid. Siis jagatakse ühiselt ülesanded ja õpetaja kontrollib nende täideviimist. Ja kui klassist ei tõuse selget liidrit või on tegu lausa keskmisest introvertsema klassiga (nagu klassijuhataja juba septembris ütles), on asjade algatamine ja laste kaasatõmbamine täiskasvanu asi. Niinimetatud arenguvestlusel, mille lõpuküsimus oli: "Ja kiidusõnad koolile?" sic!, olevat pooled Noorima klassikaaslased palunud tutvumisõhtut ja ühissündmusi. Arenguvestlus oli põhjendamatult vara, äkki novembris?
Kaitseväe ametlikud villased sokid ei sobi selleaastasesse talve. Muidugi on rõõm, kui Keskmine ema kootud sokke hinnata oskab. Ma siis muudkui koon.
Elektriarve oli ka meil elektrišokk, ehkki mitte nii hull, nagu paljudel teistel. Kolmandiku võrra kõrgem arve on siiski häiriv.
Pulma-aastapäeva tähistasime seekord kõigepealt pumbasulatamisega. Miinus kakskümmend kuus oli ikkagi liig. Suveplaanide hulgas on nüüd lisaks kuurilahenduse muutmisele ja vundamendiremondile (maakividest, vana, praod, eelmisel suvel oli liiga märg...) ka pumbamajake ja selle veel põhjalikum soojustamine. Loodetavasti võimaldab suvi välitöid teha. Pärast edukat pumbasulatamist jõudsime siiski leivamurdmisele ja pärast kogu pesakonnaga Chi restorani sööma.
Kiusatus on ka endast lasta teha pilt - no mis see praegune moeasi on, eksju -, aga tehisintellekt on minu meelest olemuselt nii hirmus vale asi, et ei taha temaga üldse mitte mingit tegemist teha. Ja te ju mäletate, kuidas Totu-raamatus kunstik-marakann tirtsude pool lõpuks kõiki pilte trafaretiga vorpis... Need tehisintellektipildid on kõik täpselt ühtmoodi, ausõna.
Tomateid pole veel külvanud, sest pole võimalik tärkavatele idudele kohast kasvutemperatuuri tagada. Kas mu jõulutäht sellest talvest elusana välja tuleb, on ka kaheldav, aga ma ikka räägin temaga.
Pimeduses on siiski valguskiiri - Keskmine sai ühe lähisvälismaise võistluse asjus pikendatud linnaloa, Noorim plaanib koolivaheajal minna talvelaagrisse, Vanimal on head plaanid ja otsused, Mees sai laupäeval käia koguduste liidu meestepäeval ja samuti laupäeva hommikul kirikuköögist prügi välja viies kuulsin kuskil puu otsas entusiastlikku, lootusrikast linnukest laulmas.
Comments
Post a Comment