Mõelda, et homme on esimene juuni!

Või kuidas see Bilbo ütleski. Igatahes täna käisin sügismantliga kirikus ja lahtiseid kingi pole sel aastal veel jalga saanud... aga sirelid lõhnavad ikkagi ja esimesed iirised on avanud õied.

Autasud

Eelmisest nädalast jäi raporteerimata, et Noorim sai välikatikavõistlustel seekord pronksi. Nüüd võib vibuliit oma karikamudelit vahetada, Noorimal on samast mudelist kõik kolm versiooni olemas... 

Vanim tuli koju, taskus tänumedal Kevadtormilt. Olevat antud mõnedele valitutele... tema siis oli vääriline. 

Mimi

Vahepeal hakkas must Mimi käituma eakohaselt. Ikkagi kohevarsti 18, aga siiamaani on ta olnud kebja sammu ja ärksa olemisega - arengupeetusega, nagu iseenda kohta üks ligi 90-aastane proua märkis (no ta nägi välja nagu veidi äravajunud 75-aastane). Võimalik, et viga oli külmas ilmas, aga maganud pole see kass nii palju... mitte kunagi oma elu jooksul. Nii viletsa olemisega pole ka siiani olnud. Nüüd lubatakse soojemat ilma ja Mimi on jälle erksam ja rõõmsam, praegugi istub mul süles. Paluks Mimile veel kaua head tervist. 

Ritsik!

Istusin mina täna kiriku fuajees ja rääkisin ühe emmede kodugrupi liikmega gümnaasiumivõimalustest - sest temal on üheksandik ja meie perel - huhh - sisseastumise-õudus läbi -, kui uksest astus sisse tuttav kogu. Ritsik ise! Eks kirikus ole ennegi toredaid ootamatuid kohtumisi olnud, aga iga selline on omaette rõõm ja postiivne üllatus. Jõime kohvi ja lugesime lapsi üle. Aitäh, tule järgmisel korral jälle. 

Tassiküsimus

Meie lapsed tahavad kohvi juua suurtest tassidest, vähemalt 350 ml võiks ära mahtuda. Minu vanematekodust saabusid meile pärandusena jubedad tumepruunid keraamilised tassid, mille puhul on väärtuslik ainult mõõt (mulle meeldiks väga, kui kogu maailma keraamika kuuluks kellelegi teisele, mitte mulle, välja arvatud need mõned õige kuju ja suurusega koogitainakausid, mida ma tänumeeles tarvitan). Otsin mööda poode uusi tasse... ei ole õiget kohanud. Määravad omadused: olgu nad suured, ilusad, odavad ja nõuepesumasinas kenasti pestavad. Kui võimalik, siis mitte Aasias toodetud, aga see on pigem kõrvalise tähtsusega. Paraku on kõigis senivaadatud poodides olnud kas ilusad ja suured, aga kallid, või ilusad ja odavad, aga väikesed, või suured, mitteilusad ja odavad... Kas keegi on Depos lauanõusid vaadanud, on seal mitmekesisem valik? Ma võib-olla millalgi juulis satun Tallinna... Tartus olen vist käinud igal pool, Apelsinis ja Sinsays ja IKEAs ja Prismas igaühes nagu oleks peaaegu midagi, aga see pole ikkagi see (laulda Marju Kuudi laulu viisil).

Ahjaa, ilus tähendab, et lihtsa kujuga, ühevärviline või lihtsa mustriga, põhitoonina valge või sinine sobib ideaalselt, roheline, pruun, must ja lilla ei ole mulle vastuvõetavad... Kuumakindlat klaasi ka mitte mingil juhul ei taha. Muidu on kõige ilusamad tassid üldse meie pastoriperel, need sinise ja kuldse mustriga, aga ma pole suurusesse süvenenud, hinda küsinud ega poes taolisi näinud ka. 

Head juunit!

Comments

Popular posts from this blog

Niisama, ebaoluliselt. Lasteaiast ja vanainimestest

Abielust ja lastest

Klaaskuulidest