Toimub... või siis mitte

 Lapsed

Mõlemad vanemad pojad on Kevadtormi asjus ära. Vanim veab kusagil majas kaablit või midagi taolist - side- ja staabiinimeste asi -, Keskmine on kusagil metsas postil ehk valves - jalaväelaste asi. Mõlemad elavad kuivtoidupakkide peal ja on kogu asjast sügavalt tüdinenud, sest midagi huvitavat ei toimu. Toiduga saab nii, et ju nad oskavad koju tulles päris toidu eest tänulikud olla, tüdimuse vastu ei aita hetkel miski. Maailmapoliitilist olukorda vaadates on sõjaväeline igavus ju suurepärane. 

Noorim elas terve nädalavahetuse sotsiaalset elu, mis sisaldas endas Sõbra Ema võimlemismati anastamist (planeerimata) ja klassikaaslase juures suure kambaga hängimist (planeeritud). Selle tagajärjel tegime, meie Mehega seda, mida keskealised paarid ikka, kui lapsed pesast väljas...

Remont

ehk kasutasime võimalust. Maja saab nimelt põhimõtteliselt jagada noortetiivaks ja vanade- ja veetiivaks (ehk meie magamistuba, köök ja vannituba on kõik samas suunas), aga selle kõige vahel on esik, mille põrand isegi enam ei karjunud uue õli järele... ainult korises veel. Esik on SUUR. Reedel olin mina käpuli põrandal ja muudkui küürisin, tumehalli kihi alt tulid välja täitsa kenad lauad... ja laupäeval oli Mees õlipurgi seltsis käpuli ja muudkui võõpas. Sai märgatavalt parem. Õue saime niinimetatud köögiukse kaudu, Maja otsmine uks käib riivi ja haaki seestpoolt, aga väljast mitte - aga kui kodust ära ei lähe, siis pole väljastpoolt lukustamist vajagi. 

Kunagi juuni lõpus võõpame üle ka köögipõranda. 

Aiandus

Kuna ilm ilmutab suve suunas liikumise märke, olen töö- ja remondivälisel ajal olnud peadpidi peenras. Esimene suhkruhernekülv on vist kõik elus ja rõõmus. Muudest külvidest pole veel midagi näha, aga näiteks oad saidki mulda alles eile, täiesti uude peenrasse. 

Kõrvitsatest, suvikõrvitsatest ja kurkidest ei teagi nüüd, kas üles on tulnud uued seemned või need, mis kasside poolt ümber aeti. Igatahes on mul mõned taimehakatised ja see on puhas rõõm. 

Korjasin esimese peotäie nanorediseid. Maitse oli hea, aga suurus ilmselt kuiva ilma tõttu olematu. Täna teen ka selle aasta esimese rabarberikoogi, Noorim soovis, et see oleks tagurpidine. 

Ohtralt õitsevad söödav kuslapuu, pirn Pepi ja mõned marjapõõsad. Tasakaaluks on teised marjapõõsad erakordselt hädised ja ploomiõisi saab ka ühe käe sõrmedel lugeda... Võtame tänumeeles vastu selle, mis Jumal annab. 

Vaatasime

Üldse mitte Eurovisiooni, vabandage. Sel aastal ei ole ma teadlikult isegi mitte Eesti laulu kuulnud, teistest rääkimata. Mees hankis hoopis kuskilt "Dibley vikaari" teise hooaja. Lisaks Hyacinth Bucketile (hääldatagu nagu Bouquet!) on mul nüüd briti komöödiasarjades teinegi hingesugulane, nimelt Alice - ehkki pruudina olin ma loodetavasti mõnevõrra konventsionaalsema välimusega. Kolmas hooaeg ja lisad tuleks ka vaadata, aga analoogsete briti komöödiasarjade soovitused on teretulnud.