Naine metsast

Heheh.  Olen siin praegu uues töökohas, kus erandjuhul paigutati mind kohe ajutisse ruumi - sest täna olevat nii... Nojah, võib-olla ajutise ajutine. Tegu on projektitööga, pole aimugi, mis edasi saab ja kas ma üldse tahan, et "edasi" oleks olemas. Esimese sisulise tegevuseni on veel aega ja mul on siin täitsa meiepere läpakas... *** Linnamaja alumisel korrusel oleme alustanud esimese toa remondiga. Pärast suurema tahma mahapesemist katab meie Kantseleist ülejäänud värv seina üllatavalt hästi.  Raamatuhuvilisi on olnud äärmiselt vähe, lõngahuvi on suurem, üks hea inimene käis ka nõusid vaatamas ja võttis minu lemmikserviisi. Mul on nii väga hea meel, et see sai toredale tuttavale, kes tõesti nõusid hindab! Aga raamatuid... proovin ülehomme Trükimuuseumi anda. Te ei kujuta ette, kui kohutavalt palju neid on.  *** Käisin veel vahepeal ühel laadal, kuhu rohkem enam ei lähe, mõttetu üritus oli... ja tantsupeol, milletaoliste suhtes ma ka ei tea, kas sinna on enam asja. Eks see se

Et kui siin juba oodatakse, et teisipäeval... Leht kirjutas, et laupäevane massimusitamine olevat olnud oodatust väiksema osavõtuga. Mnjah, üks meie koguduse inimene nimetas seda mitu kuud varem lausa orgiaks - eks me kõik pelgame erinevaid asju. Registreerimisega ja kampaania korras ma ka ei osaleks, toimivas suhtes pole sellise asja jaoks kampaaniat tarvis... ja üldse võiks kogu kurr jääda rohkem kahe inimese vahele.  *** Unenägudes öeldakse mulle mõnikord midagi. Ei teagi, kellele või kuidas need sõnumid mõeldud on. Tänahommikupoolses unenäos öeldi, et kui rumal olla ja see asi untsu lasta, siis ei vaata keegi enam sind selliste silmadega... Noh, oma abielus saab rumal olla, nii et sõnum sobib mulle endale, noorpaarile kulub selliste asjade meelespidamine alati ära ja iseenesest saab mõelda ka sõprussuhete untsumineku peale.  Üks minu hilisteisme-ea sõprussuhteid lagunes niimoodi, et nojah, vist 25 aastat pole kokku puutunud. Ei läinud vist isegi tülli, lihtsalt... triivisime laiali

 Aga te võite muidugi südamerahus teisipäeval lugeda. :P Nojah, ma siin nüüd kirjutan nii, nagu tahan. Vahepeal on juhtunud ka.  Antidepressantide kiituseks võib öelda, et 1. ma magan nüüd öösiti väga normaalselt võrreldes viimase 5-6 aastaga ja 2. ka kõige hullemate puberteedi-ilmingute peale väljun endast ainult lubatud mõõtudes. Viimane võib olla ka esimese tulemus, kesse teab. Kolmas pluss on, et mõni lastest on natuke ehmunud ja püüab vist vähem pubekas olla kui varem. Eks nad ju kõik teavad, et mõnel juhul on depressioon ka surmav haigus. Küll aga on plaan umbes nädala pärast perearstiga kohtudes teda veenda, et ravimiannust suurendada ma praegu ei soovi (esimesel selleteemalisel kokkusaamisel ta rääkis, et tavapäraselt doosi tasapisi suurendatakse).  Eelmisel nädalal võttis mind juuni lõpuni tööle üks riigi suurimaid tööandjaid üldse. Kogu see protsess oli pikk ja segane ja ega keegi päris täpselt ei tea, kas mind seal üldse vaja on... aga noh, see poolteist kuud ongi pilootproj

Mitteblogimine on endiselt vabastav. Sellegipoolest hakkab mingil ajahetkel sisimas närima... et võiks ju midagi kirjutada. No ma siis kirjutan.  On pöördunud mitmed tuttavamad ja võõramad lugejad, et kuhu ma kadusin ja tahaks edasi lugeda... Jah, vabandage, kõik ei tulnud kohe esimese hooga meelde ja võõramaid muidugi ei teadnud ka. Keegi küsis, kas ma tahtsin soovimatutest lugejatest lahti saada... no kui on avalik blogi, siis loeb see, kes tahab.  *** Vahepeal juhtus siin, jah... Seda ja teist ja kolmandat. Eurovisiooni vaatasin kümme minutit ühe silmaga, vist esimest poolfinaali. Tagantjärele kuulasin võidulugu ka. Kui silmad kinni panna, siis polnud laulul iseenesest väga vigagi, kostüüm ja lavaline liikumine on iseasjad ja vaevalt et see vaene lauljapoisu isegi aru sai, mis temaga tehtud oli - ajupesu ja disainerid ja kõik...  Proua Malle Pärn (oli vist tema? seda teemat on neil päevil mitu korda olnud) küsis ajalehes, kas keegi on üldse soosegaduses inimeste abistamiseks võimald

 Ilm on siin vahepeal olnud soe ja külm. Hetkel külmapoolne, aga vähemalt esineb päikest. Sooja nädalavahetuse käigus kerkis Uno-nimeline saun niipalju, et nüüd on vaja juba redelit... ja aknad on ees.  Mirabellid õitsevad nagu pöörased, loodetavasti elavad mõned õied ähvardatud öökülmad üle. Keskmine kiitis siin ükspäev, et talle väga meeldib meie kodu juures, kui palju erinevaid viljapuid ja marjapõõsaid meil on - tõepoolest, kui nad kõik kannaksid ka...  On: suve-, sügise- ja taliõunu kokku kümmekond puud; paar erinevat pirni; nelja sorti ploome; kolme sorti kirsse (metskirsse ma pole veel suutnud maitsvaid vilju kandma motiveerida, aga nad on olemas); kaht sorti mirabelle; mandžuuria pähkel, sarapuu, mooruspuu. Aroonia, ebaküdoonia, kolme värvi sõstraid, kolme sorti tikreid, kahed vaarikad, mets- ja aedmaasikad, söödav kuslapuu. Vist pihlakas (ta on noor veel, ei kanna) ja midagi veel, mis praegu meelde ei tule... Vaatasin Juhani puukooli kodulehte ja otsustasin, et ka sel aastal t

Vanas blogis tavatsesin kirjutada igal pühapäeval nädalakokkuvõtet ja iga kuu alguses lootusrikast postitust asjadest, mis uuel kuul juhtuma hakkavad... Siin ma seda nüüd ei teinud ja see oli kuidagi vabastav. Ju siis enam ei olnud minu jaoks õige. *** No aga siin vahepeal on toimunud... On olnud soe. Täitsa õige kevade moodi. Meile sobib, elame suurema osa vabadest päevadest õues.  Tegin kirikus kohvikut, lapsed aitasid. Tuli välja küll.  Tegin Alfa sööki. Ei tea, kas sobis, aga vast ikka... Uno-nimeline saun muudkui kerkib, olevat nagu suur Lego, arvasid lapsed. Mees tellis sauna jaoks vajalikke lisasid - katusesoojustus ja saunalavaõli ja..., aga jupipood ei saa kuidagi tellimust komplekteeritud. Urr.  Koos Noorimaga harvendasime ploomipuid. Nimelt on nii-öelda emapuu ära surnud, aga jätnud meile paarkümmend lapsukest, kõik kenasti ringis kasvamas. Lapsukesi on nüüd vähem ja emapuu surnukeha ootab mootorsaagi, tüvi on jäme.  Käisime kuulamas Tim Halli. Pauluse kirik on küll väga ilu