Oi kui ilus ilm!

Niimoodi hõikas Keskmine täna hommikul majast välja minnes... ilmselt oleks isegi eesti keelt mitteoskav inimene märganud sarkasmi tema hääles. Tõepoolest, Maja ees on lombid ja sajab muudkui juurde. Elades geoloogilises kausis, kus vihmasajud just kuigi sagedased ei ole (ärge küsige, miks, aga suveti on tihti nii, et me näeme pilvi ja tunenme vihma lõhna, aga meie kodu kohal ei tule tilkagi), on selline olukord muidugi ebaharilik. No ja kaks kuud ebaharilikult sooja sügist on meid ka ära hellitanud. 

Muidugi ei anna tänane sadu võrreldagi Hispaania õudusega... minu sotsiaalmeedia söödab uputusevideoid kohe palju ette. Ja sellesuvise suure Tartu-uputuse ajal olime me veel kuskil... Dresdenis vist. Linnamaja keldri hoidisteruumis oli aken lahti, seal olid papist nõudekastide põhjad märjad küll, aga Linnamaja asub nii mäe otsas, et jääks vist isegi pooluste sulamise puhul kuivale. 1978. aasta uputust ma isegi mäletan, Jänese tänavat kattis ka vesi, ehkki seegi paik on ju kõrgemal. Päris hirm oli vist kolm aastat tagasi suure augustisaju ajal Frau Corsaga mööda Kalevi tänavat sõita, pelgasin, et vesi hakkab autot nihutama... Ei oska ju selliseid asju hinnata, kogemus puudub - ja sellised kogemused võiksid küll kõigil saamata jääda.

Siin soo peal ähvardab meid pigem mudamülgas kui mingid tõsisemad vetevood, lähim ojalähedane toode on üsna kaugel. Mudamülka vastu on kunagi Enne Meie Aega lautade ja garaaži ette toodud 15 ZIL-i koormat kruusa... korraliku munakivisillutise peale. Ju siis niimoodi tarvis oli. 

***
Sajupäeva sissejuhatamiseks lõpetas meie vähem kui kaks kuud vana veepump eile õhtul töötamise. Tähendab, vett nagu isegi tuleb, aga pump ei lõpeta õigel ajal tööd, kuumeneb üle... Mees otsustas osta veidi kallima ja võimsama teise firma pumba. Olemasolev pump ja tema eelkäijad on aina kehvemaks ja kehvemaks läinud. Muidugi kavatsesin ma öösel pesta masinatäie nõusid ja teise masina täie pesu, ja täna ka põrandaid pesta... põrandalappide märjakstegemiseks jätkuks muidugi nende nöörileviimisest ja natukesest ootamisest. Tegelikult polegi see ju paha mõte. 

***

Veel on ilm mõjutanud meie maakelder-pommivarjendi niigi viletsat sissepääsu. Viimase moosi järel käimise käigus otsustasin, et ei ole nõus riskima kirsikompottide ja boršipurkide pantvangi jäämisega, hoidised tuleb viia Linnamaja hoidisteruumi seltsiks Noorima daaliatele. Kõigest üks autotäis kaste oligi. 

Lugu on nimelt nii, et mingil minule teadmata põhjusel on keldri sissepääs kohutavalt ära vajunud, pragunev ja sissepoole kummuv sein surub ka betoonist trepiastmeid lõhki ja üldse näeb kogu asi väga kole ja ohtlik välja. Kõige suurem töö saab olema mitme tonni mulla ärakaevamine sissepääsu kõrvalt, aga seda ma ei luba meestel teha enne, kui saan ümber istutada seal rõõmsalt kasvavad metsmaasikad. Ehk jääb mõni neist ellu. Külmetamine-sulamine lagundab seda seina kindlasti edasi... Nii et tuleva suve suurprojekt saab olema keldri remont. Eks aeg-ajalt tuleb sedagi teha. 

***

Ma lähen ja riputan nüüd põrandalapid nöörile. Loodetavasti saab köögipõrand pärast natukenegi puhtamaks.