Naine metsast

Kõigepealt küsisin siin nõu. Lausa kaks inimest soovitasid vaadata Pepcosse. Varem jäid tee peale IKEA ja Prisma... polnud päris seda, mis tarvis. Siis tuli viisteist vaba minutit Kvartali kandis. Pepco, miks mitte...  Ja kastid. Kenad kastid segadusseajava hinnasildiga, aga selgus, et ongi ütlemata odavad.  Panin kõik saadud kastid täis ja tahtsin veel. Palusin Mehel tuua. Tegin tema jaoks õigest mustrist pildi ja puha.  Kõigepealt oli Mees kuri, sest seda värvi kaste, nagu pildil, polevat olemas, on ainult tavalise pappkasti värvi kastid. Läks õige mitu minutit seletamist, enne kui Mees lõpuks soostus ostma need õige värvi ja mustriga... pole ausalt minu süü, et telefonid pildivärve moonutavad. Ainult et kui mina teadsin, et kaste on kahes suuruses ja paluks üks komplekt (ehk kaks ühikut) seda suuremat... siis leidis Mees kolmanda suuruse, mille olemasolust minul aimugi polnud, ja ostis neid kaks komplekti. Ka teda ajas silt segadusse. Kolmas suurus oli SUUR. Ja raskete...

 Jälle peaaegu kaks kuud pole ühtegi raamatut üles kirjutanud. Muist seda muidugi ei vääri ka...  Hanna-Maria Laanet "Minu Prantsusmaa" ehk kuidas eestlased veinispetsialistideks õppisid. Need viimasel ajal loetud "Minu-" raamatud on kõik ühtlaselt huvitavad olnud. Mulle palju meeldib!  Leigh Bardugo "Kõver kuningriik" - teine osa. Ma tahaksin selle maailmaga natuke rohkem tutvuda, ehkki mõni surm ja mõni armulugu pole just päris minu teetassike. Igatahes on ilmne, et grišamaailmas on rohkem kui selles raamatus ja "Vareste kuues" kokku.  Claire McGowan "Lase mind sisse" - psühholoogiline või müstiline või ikkagi perekonnasaladuse kriminaallugu. Muidu ma enam ei viitsi kriminulle üles kirjutada, aga see oli selgelt meeldejätmist väärt.  Peter V. Brett "Kõrbeoda" ja "Päise päeva sõda". Mnjah. Paljutõotavalt alanud sari läks juba "Kõrbeodas" niimoodi "Troonide mänguks" kätte ära, et kuskiltmaalt ei k...

Ükspäev saabus meile lumi. Täiesti mitte-seaduspäraselt öösel, salaja. On ju üldteada fakt, et esimene lumi peab sadama koolitunni ajal, keset päeva.   Nüüd on õues valge, aga märg, sest päris külmaks pole veel läinud.  *** Vahetult enne lumesadamist käisin metsas kuuseokste järel, sest roosid. Selgus, et olin meie roosikogust alahinnanud... aga veel selgus, et meie endi krundil on ka piisavalt vales kohas kasvavaid ja seega väheväärtuslikke kuuski.  Lisaks roosikatmisele tekitasin uksele sassis soenguga pärja. Kas ma ilusa jõulupärja tegemise kunagi ära õpin, on küsitav... aga kesse teab.  *** Veel panime ühe ukse vaikselt kinni. Kui algusest peale on takistusi ja keerukusi ja kui ukse kinnipanekusoovi peale ei öelda isegi mitte viisakusest, et oi kui kahju... Siis ilmselt ei olnud õige asi. Ja kui koostöötegemise all mõistetakse pimedat kuuletumist, mitte spetsialistidevahelist võrdset kommunikatsiooni...  Eriti kuna on avanenud üks teine uks. Asjad veel ...

Vabandan juba ette, et järgnev sissekanne on kuri.  Kui me kakskümmend neli aastat tagasi Maja ostulepingu allkirjastasime ja 185 000 Eesti krooni müüjale üle kandsime, oli meil "oma" kindlustusagent. Või nõustaja. Või mis tema ametinimetus oligi, igatahes oli tegu minu ema ammuse tuttava, väga armsa ja kompetentse, kliendile orienteeritud inimesega. Tema kindlustas ka linnakorteri ja mu lapsepõlvekodu ja... Ja tema isiku tõttu me IF kindlustuse klientideks sattusimegi. Koos linnakorteriga 27 aastat, vist. Paraku on selle daami maine elu vist juba ammu otsas.  Linnakorteris oli üks kahjujuhtum küll - müstilistel viisidel korduvalt ümber ehitatud ja funktsiooni muutnud majas (minu elutoas oli kunagi olnud kohtusaal, muide) oli keegi Keenius tekitanud esimese korruse lae ja teise korruse põranda vahele veetorud eikuhugi... ja jätnud sinna sisse veevärgisurve. Nii et kui minu laest vihma sadas, selgus, et keegi ei ole süüdi ja keegi ei teadnud sellisest ohust... Tubli torumees, ...

November on üks valgusenapp ja ebamugav kuu. Oleks nagu külm, aga nagu ei oleks ka. Oleks nagu veel sügis, aga tegelikult ikka väga enam ei ole. Aga täna on juba kaheteistkümnes ja kaugel see advendiaegki enam on.  Endiselt meeldib mulle meie mardipäevast palju rohkem sakslaste laternarongkäikude komme, ainult et Saksamaa november on tavaliselt mõne kraadi võrra soojem ja mõne vihmapilve jagu kuivem. Praegu ei taha üldse õue minna.  *** Ameerika-keelne sotsiaalmeedia on juba täis lumepilte. Kellel on tõsiseltvõetav lumi, kellel kahe helbe paksune kirme. Meile siin ähvardatakse ka, palun ei... *** Eile sai lõpuks postkaardikogu Kirjandusmuuseumi. Halleluuja. Mida teha teise kuupmeetri täiesti puhaste nõukogudeaegsete postkaartidega, ma veel ei tea. Kirjaümbrikukogu (pildi alusel) ja maeiteamis kraam veel vajab ka lahendust.  Ühtlasi vaatasin pealiskaudselt läbi ühe (1) kastitäie minu vanaema kangakudumispabereid. Nende hulgas on tehnikumiaegseid vihikuid, hulk kalkulatsioo...

Et Keskmine tuleb sel nädalavahetusel korraks koju, oli teada. Vanima kojutulekust saime teada kolmapäeval nagu ikka. Tema PLN oli kõigepealt Linnas sotsiaalset elu elada ja laupäeval koju ilmuda, aga... läks paremini. Vanemate seisukohast muidugi.  Kõigepealt teatas Keskmine, et nüüd on nad teel. Mees läks bussipeatusse vastu - mitte siia, vaid suure maantee äärde, Keskmise kolleeg ja toanaaber sõitis oma kodu poole edasi. Koduteel tuli Vanimalt sõnum, et plaan muutus, ta tuleb eelviimase bussiga... Nii et kuni Keskmine mulle muljeid rääkis, käis Mees teises suunas teisel kaitseväelasel vastas. Noorim, muide, külastas üht endist põhikoolisõpra ja avaldas kahetsust, kui kuulis, et mõlemad vennad juba kodus... Ja siis nad sõid. Ja muljetasid omavahel. Ja nautisid oma arvuteid. Ja magasid laupäeva hommikul mõnuga. Ja jõid kohvi, arvuti taga. Ja sõid. Ja sõid. Ja muljetasid. Ja oli rõõm. Ja kaklesid (khm, vennaarm...). Ja käisid saunas. Ja sõid.  Ja siis... oli pühapäev ja kirik ...

Kõigepealt - ma ei hakka iga päev kirjutama, sest nii palju mul ka öelda ei ole. Jätkan nii, nagu siiani, tähendab, siis, kui parajasti tuju tuleb.  *** Eile helistas Keskmine ja rääkis muuhulgas, et need, kellel külas käiakse... Misasja, küsisin mina, kas teil on veel külastuspäevi olnud? Keskmise pea sees oli teadmine, et ta rääkis meile järgmistest külastuspäevadest kindlasti, kui me teda vaatamas käisime. Ei mina, Mees ega Noorim ei teadnud sellest üleüldse mitte midagi. Nüüd tuleb taas lappida ja klaarida, et meie mitteilmumise taga ei olnud hoolimatus, lihtsalt infosulg.  Temaga on mõned korrad varemgi juhtunud, et sõnu ja vajalikke teemasid ette mõeldes on ta asja enese jaoks nii selgeks saanud, et tekib mälestus rääkimisest... ainult et rääkimist pole juhtunud. Ükskord - natuke vähem kui kaks aastat tagasi - tuli selle tõttu hirmus pahandus. :( Ega see ka ei aita, et Ämaris pole külastuspäevi üldse. Ikka eeldaks, et sama organisatsiooni sees on kord ja süsteem sarnane....