Naine metsast

Kõigepealt oli ebaharilik närvilisus. Minul. Lõpuks taipasin katsuda meelekohti... ai. Mul käivad viimastel aastatel sellised imelikud peavalud, et justnagu pole midagi tunda, ainult meelekohti katsudes taipan, et tegelikult ongi õudne. No ja kuna on paha olla (ehkki ma seda otseselt ei taju), on ka muu olemine rabe. Pereõde, kelle juures ma autojuhi tervisetõendi asjus käisin, tuvastas tavapärasest kõrgema vererõhu. Kas need kaks asja saavad omavahel seotud olla ja kui, siis kuidas sellest eemal püsida, st vererõhuga peaks tegelema, aga mismoodi, kui ma olen terve elu olnud madala vererõhuga inimene? Aadrilaskmine ilmselt ei aita.  *** Lapsed olid vähemalt paid.  *** Siis olid Võistlused. Kord oli Piibeleht peal ja siis Vestmann all... Keskmine sai hõbeda. Vaatasin vanast blogist järele, ta on sisemeistrivõistlustel kaks korda ka kulla saanud, aga viimati kolm aastat tagasi... No mis teha. Noorim sai pronksi, mis on suurepärane tulemus, arvestades, et mandlioperatsioonist on ...

 ... või mitu päeva.  Külm on, noh! Ühel ööl oli siin -10'C! Palun kevadet tagasi! *** Ühel külmal päeval tegin arheoloogilisi väljakaevamisi Linnamaja pööningul. Viskasin ära suurema koguse ilma peata mänguloomi ja nukke - või pigem koos peaga, ainult et pead ja kehad ei olnud enam omavahel ühenduses. Minu laste käes need asjad pole olnud ja kuidas pead küljest ära said, mina ei tea. Veel leidsin kaks kohvritäit vahtkummist loomakesi. Need tuleks maha müüa? Natuke Tarbeklaasi (muidugi), lõnga (millal see lõpeb??!!), oma ema teisepäevakleidi (pulmade teisest päevast, kui keegi ei tea), kaks paari üsna korralikke ja mulle jalgasobivaid saapaid, kaks tundmatu kunstniku maali ja pissipoti. Viimase viskasin koos muu prahiga ära, sest öäk.  Pööningust peaks saama teise korruse köök, sest tegelikult pole ta mitte pööning, vaid väljaehitamata tuba. Siis äkki keegi on nõus seal elama ka.  *** Viimastel päevadel on olnud ka saba ja sarvedeta kohtumisi, sealhulgas laat. Inimes...

Kuna ma ei viitsi asjalikuks hakata, kirjutan taas kokkuhoidlikkusest, toidupoeteemal. Püüame vältida igapäevast poeskäimist.  Meie elukoha asukoht ei võimalda minna poodi, kui keegi tahab "midagi head". Lähimad (10 km ja 14 km) poed on ka... niisuguse valikuga, nagu külapoed ikka. Võib olla häid leide, aga pigem sobivad piima ja leiva ostmiseks. Kodus on kogu aeg midagi, millest midagi muud teha või midagi kohenäksimiseks, ehkki see viimane ei pruugi olla ühe või teise pereliikme esmane valik.  Kogu aeg on olemas pannkoogi- ja omletimaterjal. Mingisugune puuvili. Küpsised. Küpsetamiseks ostetud, aga tihtipeale hädaolukorranäksiks sobiv šokolaad. Jogurt. Võileivakraam. Toorelt söömiseks sobiv aedvili (hetkel peamiselt porgandid). Hapukurgid, oliivid, kui keegi tahab soolast näksi. Laua peal on komme, mõnikord harva pähkleid, aga kokkuleppel võib rüüstata minu küpsetamisvarusid, soolapähklite mõttest mina aru ei saa, neid ostetakse, kui mõni laps ekstra küsib.  Käime erine...

Maksin ära suurema osa selle kuu arvetest pluss Keskmise klassilõpureisi. 1200 eurot läks, nagu kits oleks sabaga löönud. Võeh.  *** Eile said korraga kokku ilus ilm, mina Linnas ja aeg. Selgus, et ka Linnamaja aias on jaanuarilumi suurt pahandust teinud (kaks kreeki olid murdunud üle naabriaia, naabrid on lahkesti ülemurdunud oksad ära lõiganud ja meie poolele tagasi visanud, et tegelegu me ise oma roigastega - täiesti loogiline ja väga kena neist, et nad ei pahandanud), pluss ilma igasuguse lumemõjuta on üks vilets õunapuu nii õõnes, et orav upuks sinna vett täis õõnde praegu ära... Ühel päeval lähema kuu jooksul peab tegema hoogtööpäevaku koos kõigi meeste, mootorsae ja oksapurustajaga. Käsisaega sain kallastelt - sest aias on 12 meetrit langust, terrassid ja kaldad - maha rlknd viis* noort ploomi, mirabelli ja vahtrat. Umbes neli korda niipalju oleks veel teha - no aga ma väsisin ära, palav hakkas ja hambaarstiaeg tuli peale.  *** Imeliste ilmaolude asjus on juhtunud aiatö...

Ehkki ma toetan naiste valimisõigust, haridusõigust ja mitmesegaseid muid õigusi - puhtalt juba sellepärast, et tarku mehi on maailmas veel vähem kui tarku naisi -, pole ma seda Clara Zetkini algatust kunagi kuigi kõrgelt hinnanud. Nii et satiiriline looke kaheksast Martast* on täitsa asjakohane.  Eile oli esimene soe kevadine päev. Nuuskmõmmik tagasi ei tulnud (ega meil polegi ühtegi ärarännanud nuuskmõmmikut), keegi muu ka mitte. Liblikat ega mesilast ei näinud... aga külvasin rediseid ja üritasin teha lõket. Jaanuarikuu suur lumi on murdnud aias palju rohkem oksi, kui me seni arvata oskasime, lõkkehunnikusse on niigi igasugust sodi kogunenud... Ei põlenud. Õigemini, vanad vaarika- ja tomativarred põlesid, oksad mitte. Noh, eks siis kunagi edaspidi. Noorim tahtis oksamultši ka, kus meil see oksapurustaja ongi... Täna on villaste asjade pesemise ja pesunöörihooaja alustamise päev. Veel on kassidel täna kaka ja kevade päev - nad on kollektiivselt otsustanud, et esiku liivakast ei s...

Meil siin sai täna Noorim 16. Erinevalt tavalistest sünnipäevadest ei olnud hommikul tordisöömist ja õhtul ei tule lasanjet... sest Noorima elus toimub hetkel kurgumandlite viimne kättemaks ehk õudne lõpp lõputu õuduse asemel. Tähendab... Kolmapäeval käis Mees teda lõikuse-eelsele konsultatsioonile viimas ja ültes koju jõudes, et suurem osa aega läks hüsteerilise medõe maharahustamiseks. Pool tundi pärast meeste kojusaabumist helistas seesama õde mulle ka, tugeva vene aktsendiga, kuidas ikka niimoodi ei tohi ja anestesioloogiga peab enne konsulteerima ja kuidas üldse nii ja pärast lõikust ei tohi kaks nädalat mingit õppetööd teha, sest see tekitab stressi... Ja verepilt olevat oioioi. Ma pidin talle neli (4) korda ütlema, et ta lubaks mul lause lõpetada... Neljapäeva hommikul helistas sama õde uuesti. Meile tundmatu nimega kirurg olevat otsustanud, et kuna anestesioloogiga pole konsulteeritud, on selle (viieminutilise) konsultatsiooni aeg uuel nädalal ja operatsioon tehakse kunagi mais...