Natuke raamatuid
Mairi Laurik "Grathelia". Põhimõtteliselt täiesti minu maitse järgi raamat. Ulmekirjanike järgi ristitud linnad häirisid alguses natuke, aga pikapeale harjusin ära. Rännak eluks enam-vähem kõlbulikul, aga siiski veel inimvaenulikul planeedil on muidugi mujaltki raamatutest tuttav, aga see... oli kuidagi armsam. Lootuspunk, nagu selle kohta kusagil mujal öeldi. Ja siis... oli seal see geniaalne, (arvatavasti) ainult fännidele mõeldud vihje, et trepist allatulekuks võiks ju ka muid võimalusi olla. Ei ole võimalik mitte jumaldada raamatut, kus on viide üleüldse parimale lasteraamatule. Tänulik. Marion Andra "Algolagnia". Mnjah. Ehkki vampiiride kodulooma seisukohast kirjutatud raamatuid pole mulle vist eriti ette sattunud, pidin ennast üsnagi sundima seda lugema. Stiil ei sobinud, või ei sobinud keel, ei teagi. No ja see polüamoorne vampiirikommuun oli kah nagu oli. Andrei Anisimov "Euroopa tango". Ka siin oli keeleküsimus, mingi jama komadega ja üldse. Aut...