Väljasõit

Laupäeval võimaldas Viru pataljon (või misasi seal Jõhvis ongi) värskeid noorsõdureid külastada. Korrektselt, etteteatamise ja ID-kaardi alusel.

Sinnasõidul oli ilm väga ilus. Kudusin. 

Parkimist juhatasid vestide ja vormidega noormehed. Väga hea korraldus. Noorim küll märkis, et tundub, nagu peaks venda vanglasse külastama minema... 

Ootajate hulgas oli vanemaid, väikesi õdesid, pruute. Keskmine nägi vormis väiksem ja paksem välja kui normaalsetes riietes... sest sõjaväevorm on disainitud funktsionaalseks - aga suurepäraselt läbi mõeldud! -, mitte Michelangelo Taaveti figuuri rõhutama. Mingi imeasi oli taskute kasutamisega, mingid kuuetaskud pidavat olema teatud auastmeteni keelatud... Möh. Natuke mõistetavam on mütsikorrektsuse nõue. 

Kasarmu oli... kasarmu. Funktsionaalne, puhas, ilma igasuguse iluta. Vist Lübeckis nägime kunagi kortermajadeks ümberehitatud kasarmumaju, vanad, ilusad... Mis teha. 

Õues näitasid kompetentsed ja viisakad noormehed relvi ja masinaid. Sain teada, et standardne käsitulirelv on palju kergem, kui ette kujutasin, ja et ma hakkan hetkega nutma, kui näen liikuvat tanki. Olevat olnud midagi muud, aga minu pea sees on roomikutega, tankikujuline asi tank ja ilge. Mis sorti trauma selle all on, pole aimugi, aga ega esimeses klassis kampaania korras vaadatud sõjafilmid - sest kool ja kino olid kõrvuti ja aeg oli selline - asjas kindlasti päris süüta ei ole. Filmides mind tankid ei sega, aga liigub parklas paarkümmend meetrit ja näedsa... Võeh. 

Üle hulga aja oli tunda, et Keskmine on väheke omapärase mõttemaailmaga. Ei tea, kas seda tohib rääkida, ei tea, kas teist tohib rääkida, ärevusetase oli hästi kõrge. Rääkis igaks juhuks saksa keeles - väga ilusasti! -, aga päris paljude asjade kohta saime öelda, et me juba teame, ajalehes oli ka. 

Toas on 12 poissi, sisekujundus on rohuroheline. Iiuu. Tore on, et kappides on asjapaigutamise juhised, iga riiul on millegi jaoks ette nähtud. 

Söök pidavat olema hea ja treening konti ei murra, aga päevakava on hirmus tihe. Ärevust on näha ka sellest, et Keskmine palus tuua magusat, tal loengute vahel vaja - kestev murelikkus ja püüdlikkus põletab kaloreid, aga paar kommi kõige vahele ehk päästab. Loodetavasti on ajateenijatele hambaravi tasuta...

Kaplan olevat meie vendluse mees, asjalik ja jutu põhjal tõsiseltvõetav. Õnn ja rõõm. 

Kõige vahele pakuti üht vikerkaart ja R-kioskist ülehinnatud, lurri kohvi. 

Pärast käisime veel Valaste juga vaatamas, talvel niiehknii ei viitsi minna. Päikeseloojang pankrannikul oli ilus, aga külm. 

Nüüd on alanud ootamine, sest ka Vanimal sai eile nädalane puhkus läbi. Õpime elama ainult ühe peaaegu täiskasvanud lapsega, kes hetkel on koolivaheaja nautimise asjus ära - aga on lootust, et võtab koju sõbra kaasa, asi seegi. 

Üks nädal vähem kui kaheksa kuud veel, siis on nad mõlemad jälle oma aja peremehed. Ja meil on kindel kokkulepe, et omendatud oskustest läheb neil tulevikus vaja ainult metsaliikumist, kui mõni eksinud memmeke päästmist vajab.