Sallipilt

 Aga et oleks huvitavam, mitte sellest mustast, mis raamimist ootab. 

Müügi-info on selline: 

Retrokiri. Kirja autor Siiri Reimann.
Mõõt umbes 60 x 165 cm.
Materjal Austria villane.
Hind 120 eurot pluss vajadusel saatekulu.
Sall tuleb värvilises kinkekarbis, koos hooldusjuhistega eesti, saksa ja inglise keeles.

Meie kogudusemajas on ilusa seinaga väike saal - ehk mõnekümnese seltskonnaga ürituste pidamise ja lastega perede teenistuse-aegse olemise koht - ja meil on ilus pastoriproua ka. :)

Ehk siis: kunagi veebruaris, pärast miskit sõbrapäevast üritust  - paremas servas on südameõhupallid näha - olid mul sallid kaasas ja mõned emmed* nõus modellirolli võtma, Keskmine pildistas. Muist neist sallidest, mis tookord pildile said, on juba kandja juurde liikunud, ühele on lausa asemik olemas, Saksamaal kudusin... aga see eksemplar läks täna Instagrami ja FB käsitöömüügigruppi, näitan siin ka. Ei või ju iial teada, kellel tarvis oleks. 

Tasapisi tuleb ju harjutada seda kõigile karjumist, et ma olen olemas ja koon. Ja igal Eesti naisel peaks olema Haapsalu sall. Mille muuga te siis teatrisse, pulma, juubelile vms pidulikule sündmusele lähete?

___________
*emmede kodugrupp sai alguse umbes siis, kui praegused kahekümnesed üksmeelselt väikesed olid. Praeguseks on paar meist juba vanaemad. On, mille poole pürgida. Kodugrupid on muidu selline, noh, baptistivärk, aga hästi tore. Ja emmede identiteet on hästi tugev. :)