Neljapäeval
Mõnel päeval on ilm ilus ja mõnel päeval on pime. Täna on see teine sort.
FB käsitöögrupis hüppasid ette heegeldatud lumehelbed, jõulupuu tarbeks. Tuli meelde, kuidas üks tuttavapoolne proua, kes praeguseks on vist juba igavikus, soovis, et ma kooksin sallilõngast lumehelbeid, need olevat palju õrnemad ja... Kudumine on ikka tore, aga kui see helves maksab 1-2 eurot tükist, aga tööd on seal sees tegelikult rohkem kui sama silmuste arvu puhul Haapsalu sallis... siis nagu ei kutsu. Nimelt on igasuguse kootud liniku (sest helves käib samal põhimõttel, ainult väike) alustamine paras rist ja viletsus, kaheksat silmust juba ringvarrastele ei paiguta. Muidu oleks nunnu töö küll, jah, ja hea viis viimaseid sallilõngariismeid ära kasutada, ikka ju jääb mingi vales toonis tokiots alles... Tuleb mõelda.
***
Siis tuli üks vaikne leinateade. Vaikne selles mõttes, et kuulutust pole talle keegi pannud... Olen siin ja seal maininud vend Argus Filchi. Noh, tema oli see mees, kes eelmisel nädalal bussist leiti, keha sõitis veel ringi, aga hing oli poole tee peal bussist lahkunud. Oli omapärane inimene, heatahtlikust loomust hoolimata oli temaga suhtlemine minu jaoks raske (sest ta alustas oma Lugu alati kaugelt lähenema hakates ja kuuldekaugusesse jõudmise hetkeks oli Loost juba tubli kolmandik läbi ja väga keeruline aru saada, mis seekord teemaks on), aga jah, heatahtlik. Filtrita ja isemoodi, aga heatahtlik. Ja mida rohkemat peakski inimesest tahtma? Tundub, et Jumalaga olid asjad korras, et niimoodi vaikselt ja diskreetselt ära võeti.
***
Kunagi septembris olin pööningul kudumas, Keskmine tuli minu juurde ja juhtus nii, et me arutasime... mida selle teise korrusega peale hakata. Eile sündis lõpuks Otsus, et ikka hakkame peale. Esialgu lammutamise ja koristamisega, raha nõudvad osad tulevad siis, kui tulevad.
Mis sellest saab, ei tea - valikutes on noore pere korter, laste ühine suvekorter, külaliskorter (sest mõni hull turist võib tahta siia metsa puhkama tulla) või niisama eluruumiks ehitatav ruum -, aga igal juhul tuleb midagi teha nii, et kui muud ei saa, on lastel ükskord pärandust vastu võttes ja soovi korral maha müües lisaväärtus. Ja lammutamine ei maksa küll peaaegu mitte midagi.
Kudupööningust saab see, mis saab, siis, kui saab, mittekuduruumis lammutamine kuduruumi ei sega.
Lõpuks käis meil eelmisel reedel külaline, kes ütles, et meie Maja olevat pärl. Hm, üks muidu sarnase eluvaate ja ametiga muu inimene, kes kevadel käis, ei saanud kogu külastuse aja ninakrimpsu siledaks ja arvas pärast, et kõik tuleks maha lammutada, mittemodernne kodu ei kõlba perele elamiseks... Nojah.
***
Abivanaema töö ehk õunakuivatamine läks esimese satsi puhul ootamatult hästi. Eile panin rippuma teise portsu. Pööningul ripuvad saunavihad. Seni pole ma veel jõudnud maitsetaimede või tee kuivatamiseni, ja hea ongi, kogemus on näidanud, et nii palju neid ka tarvis ei ole.
***
Nädalavahetusel kinkis Laenulapse Isa meile maguskirsi. Käisime mööda aeda ja mõtlesime, kuhu see panna nii, et ta mõne aasta pärast segama ei hakka ja et metskitsed teda kohe esimesel talvel ära ei sööks... Sauna taha. Äkki läheb kasvama. Keskmine loendas paari aasta eest meie erinevaid viljapuid, sai muljetavaldava hulga... nüüd on üks veel, vast saab asja.
Comments
Post a Comment