Naine metsast

 Sest mul on vaja siin arvutis mingi imeasi teha, aga spetsialist pole veel saabunud.  Küsimused siit. 1.  M is on  l apsepõlveaegne lohutustoit tänaseni? Hm, mul vist ei olnud lohutustoitu. Ma lihtsalt näksisin vahetpidamata kõike söömisväärilist, mida oli, jäädes selle juures ikkagi piitspeenikeseks. Söömisvääriliste asjade valik oli sealjuures piiratud ja kindlasti ei kuulunud nende hulka sooja toiduna pakutavad asjad. Vanaema tehtud sööke mingil määral ikkagi sõin. 2.  M ida enam ei taha? Porgandisalatit. Ega ma seda lapsena ka ei tahtnud, aga valikut polnud, ema nägi telekast, et nii saab teha, vaimustus... 3.  Mida enam kunagi ei saa? Tädi Nelli metsmaasikakooki ja marineeritud puravikke. Arvatavasti - ma ei ole uurinud, kas järeltulijatel on retseptid olemas, me ei kohtu eriti sageli, lihtsalt pole asja.  4.  Milline toit ei maitse enam  nii nagu siis kui rohi oli rohelisem ja taevas sinisem ? Eee.  5.  Mida ei söö? Kaera selle kõigis vormides, hakkab kohe piuksuma ja tagasi kü

Nojah. Et kõik ausalt ära rääkida, siis ma lihtsalt ei tahtnud kodust välja minna. Hetkel on remont Linnamaja eluruumides (trepikojast me sel aastal ei räägi) lõpusirgel ja see tähendab, et sõltumata päeva muudest kohustustest tuleb minna Linna ja muudkui pintseldada. Palju on saanud ja kuna minu tass täitub eelkõige kodus, koduseid asju tehes*, on see üpris tühi. Aga hea seltskond ja võimalus kaasa rääkida ja... Ja Mehega kahekesi kuhugi mitte-poodi minek ei ole ka päris tavaline sündmus.  Niisiis, me ikkagi läksime koguduse tööharujuhtide ja nende perede ja nii edasi väljasõidule. Lapsed pluss Noorima Sõber jäid koju magama ja saunatama. Linnast võtsime auto peale veel kolm sõpra kogudusest.  Esimene tähelepanek. Mustjärve matkaraja leiab üles guugli abil, siltide peale ei maksa loota, neid pole. Matkaraja alguspunkt koos infotahvli ja väikese parklaga on ka täpselt nii kaugel metsa sees, et tee peale ei paista. Muidu tundub olevat hea rada, kui mets natuke liiga soiseks pöörab, on k

 Ursula K. Le Guin "Maailma sünnipäev". Le Guin nagu Le Guin ikka. Üksikud jutud, mida oleks hea lugeda koos vastavate muude juttudega... ehk enam-vähem igast planeedist ja selle elukorraldusest on mujalt juba põhjalikumalt loetud, aga kogu segadik muidugi meeles ei ole... Rohkem nagu fännidele mõeldud, kellel muud planeedikirjeldused kohe riiulist võtta? Nino Haratischvili "Kaheksas elu". Teine osa, esimest oma lugesin kunagi varem. Piinlik küll, aga esimene osa oli kuidagi parem. Teise osa toimumise ajaks on juba kõik tegelased oma elud läbi mitme põlvkonna puntrasse elanud ja on selline... masendav. Maagilist šokolaadi esineb ka vähe.  Samuel Bjork "Hitra" ja "Valge nagu lumi". Need lühilaused. Igal real.  Nagu milleks? Richard Coles "Mõrv enne õhtupalvust". Võluv, lihtsalt võluv. Paluks veel. Kohe esimesel leheküljel on lõik imelisest jutlusest, kus pastor ühendab Moosese veeime vajadusega kirikusse kemps paigaldada, selline raamat

Leebed augustipäevad võiksid kesta umbes nagu igavesti. Õunad, mirabellid, valmivad viinamarjad, (kevadega võrreldes) üsna vähe sääski, seened... Kahjuks ei ole selline asi võimalik ja paratamatult tuleb sügis.  Sügise asjus vaatasime ühe lapsega üle tema pidulikud särgid. Pikkusesse ta nagu enam ei kasva... aga õlgade ja eiteakuskohast (suvel teeb ta trenni õige vähe) veel suuremaks läinud lihaste tõttu saab aktus olema viimane selles suuruses särgiga päev, järgmiste pidulike hetkede jaoks on vaja osta midagi laiemat.  Teise lapsega ootame pikisilmi loenguplaani, et välja mõelda, milline see sügisene elukorraldus olema hakkab. Kolmas laps vajab jalatseid. Fui, see saab keeruline olema.  Täna me veel tööl ei ole.  *** Linnamajas edeneb, ehkki mitte nii kiiresti, nagu tahaks. Eile värvis Mees esimese kihina ära köögi tahmunud lae... kohe palju ilusam sai, ehkki on loomulikult lõpmata laiguline. Vast tuleb sel nädalal ka torumees, katkise radiaatori asjus.  *** Sõbrad käisid meie juures

Öösel kella nelja paiku käisin Mehe jaoks tableti ja vee järel, sest meil oli soovimatu voodikaaslane Migreen. Tal käib see kolme-neljapäevaste hoogudena (kõik uuringud on tehtud, arstid laiutavad käsi, poleks nagu mingit arusaadavat põhjust peale geneetika...). Akna tegin ka lahti, oli harjumatult pime.  Siis nägin õudusunenägu digiallkirjastamisest ja ärkasin selle peale, et akna kaudu sisenenud Mimi trampis vaimustunult minu otsas. Kell oli pool üksteist. Kohv. Rukkihelbepuder ja puuvillasalat (pirn, ploom, mirabell, virsik, vaarikas, kuumaasikas, õun, melon, pooled puuviljad kohalikud...).  Siis nõupidamine migreenist vabanenud abikaasaga. Mehed lähevad Linna remonti tegema, naised ja lapsed jäävad koju hoidiseid valmistama, aiatöid tegema, õhtusööki keetma ja sauna kütma. Tõsi, Keskmine on veel kaks nädalat alaealine, aga nojah... Lähtume näiteks sünniaastast nagu spordis.  Esimene nõudepesumasina täitmine ja töölepanemine.  Bioprügi välja.  Pargis mõned pruunid kärbseseened uppi

PLN oli ka täna Linnamaja remondiga tegeleda, aga peamisel remontijal on tablettidele allumatu migreen... Eile oli põhjust saada Väga Kurjaks. Ootasin inimesi korterit vaatama, aga midagi ei juhtunud... ei juhtunud... ei juhtunud... Kasisime senikaua ja sättisime, põhitegevusega ei saanud alustada, sest äkki kohe tulevad... Lõpuks helistasin. "Oi, ma unustasin ära, aga me juba saime koha..." Oli esimeses telefonivestluses ka pirts, kas ikka pliit ja pesumasin on ja oi, miks ahiküte... Mh, üürikorter on neli seina, lagi ja mingisugune põrand*, külm vesi, küttevõimalus, elekter ja kusagil kemps, kõik. Mööblit ja mingit tehnikat peaks ikka inimesel endal ka olema. Aga korteriotsingukuulutustes olen näinud isegi selliseid tudengipiigasid, kes nõudsid nõudepesumasina olemasolu. Millega niisugune inimene tagaks a) minu poolt ostetud kalli tehnika heaolu ja 25 aastat vastupidamise ja b), et absoluutselt mitte iialgi mitte keegi minule kuuluvas kinnisvaras ei tarvitaks alkoholi, tuba

Tegelikult ma usun, et siin loevad mõistlikud inimesed, aga noh, nii üleüldiselt... Palun õpetage oma lastele, et... oma pere jaoks eriline olemine ei tee sind automaatselt eriliseks kellegi teise jaoks; maailm ei ole sulle midagi võlgu, sul pole õigust esitada nõudmisi; kui sinu heaks midagi tehakse, ütle aitäh, see meeldib inimestele ja on viisakas; kui sulle öeldakse, et oled teinud midagi inetut - ka kogemata, ikka ju juhtub-, siis sõnad "Palun vabandust" või "oi, ma ei taibanud, et see niimoodi mõjub" on asjakohased ega tee sulle haiget; ülbus ja nõudlikkus, samuti rahaahnus ja kalkus teevad haiget küll, sulle endale kõige rohkem; Mina ja Mina Ise on kõige saatanlikumad nõuandjad üldse - selle kohta muide planeerin üht tunnistust, septembris, ma oletan; on lubadusi, mida iial ei murta; murdmatute lubaduste murdmine teeb sind ennast tühiseks; võõramaks jäänud tuttavatele, kes ei ole sulle midagi halba teinud, öeldakse vähemalt möödaminnes tere, see on elementaar

Mina ei saa aru, kuskohas kukeseeni vikatiga peab niitma. Meie juures on siin natuke ja seal natuke... aga muidugi, jah, meil on ka väga populaarne mets. Pilvikuid on palju, puravikke pole ma põhimõtteliselt üldse otsinud, sest need pole meie peres kuigi populaarsed.  Mustikaid pole ma sel aastal veel korjanud. Võimalik, et täna on hea mustikakorjamisepäev... Pohlad, keda huvitab, on punased. Meil pohlasööjaid ei ole.  *** Aiast tuleb natukehaaval tomateid. Füüsalitele vist eriti ei meeldi, kipuvad teised kuivama ja vilju toorelt maha viskama - aga ma proovin tulevaasta jälle.  Suveõunu tuleb maha. Peaks vist esimest korda üle pika aja mädaõunad komposti viima, korralike õunte otsimine rikutute vahelt on tüütu... ja ega need purjus herilased ka mingi rõõm ei ole.  Veel tuleb kuumaasikaid ja esimesi sügisvaarikaid.  Ubadele ja porganditele pole ma veel otsa vaadanud. On lootus, et saame sel aastal ka oma kõrvitsa... aga mis jutt see on, et zucchinit tuleb hirmus palju, ma endiselt ei te

Me käisime korraks ära. Kaasas kaks oma ja üks laenatud laps (Jaanipäevatalulaps soovis tulla, Vanim jäi täiskasvanuelu nautima), Monsieur Picasso ja nagu selgus, igasugune ilm.  Ilma kohta võib öelda, et läbi sellise tormi nagu Leedus mineku ajal ja sellise udu nagu samas piirkonnas tagasi tulles pole Mees veel sõitnud. Eriti kui mõelda nende kestvusele. Vesiliug ja olematu nähtavus. Itaalias jällegi oli ilmal kerge palavik, kuni 38 kraadi varjus. Külaliskorterite aknaluuke ei saanud lahti teha, sest palav... Kliimaseade huugas kah ööd läbi, sest palav. Vooditesse tekke ei antud ja ega nendega olekski midagi teha olnud, sest palav.  Juuli lõpus - augusti alguses on AirBnB külaliskortereid saada küll, iseasi, kas omanikud ka mõistlikud on. Mõned ei olnud, urr. - mis sa siis hoiad päevi vabadena, kui ei taha korterit välja üürida... Lõpuks kirjutasin igaühele personaalselt enne broneerimist, kas korter on ikka saadaval. Ei saanud päris sinna ja nii kauaks, kui tahtsime, aga kogesime ka