Söögist

 Sest mul on vaja siin arvutis mingi imeasi teha, aga spetsialist pole veel saabunud. 


Küsimused siit.


1. Mis on lapsepõlveaegne lohutustoit tänaseni?

Hm, mul vist ei olnud lohutustoitu. Ma lihtsalt näksisin vahetpidamata kõike söömisväärilist, mida oli, jäädes selle juures ikkagi piitspeenikeseks. Söömisvääriliste asjade valik oli sealjuures piiratud ja kindlasti ei kuulunud nende hulka sooja toiduna pakutavad asjad. Vanaema tehtud sööke mingil määral ikkagi sõin.


2. Mida enam ei taha?

Porgandisalatit. Ega ma seda lapsena ka ei tahtnud, aga valikut polnud, ema nägi telekast, et nii saab teha, vaimustus...


3. Mida enam kunagi ei saa?

Tädi Nelli metsmaasikakooki ja marineeritud puravikke. Arvatavasti - ma ei ole uurinud, kas järeltulijatel on retseptid olemas, me ei kohtu eriti sageli, lihtsalt pole asja. 


4. Milline toit ei maitse enam nii nagu siis kui rohi oli rohelisem ja taevas sinisem?

Eee. 


5. Mida ei söö?

Kaera selle kõigis vormides, hakkab kohe piuksuma ja tagasi küsima. 

Kulinaarseteks kuritegudeks pean piimasuppi ja mulgikapsaid. Mu lapsed armastavad sõõrikuid, kui mina suure näljaga mõne ära söön, kahetsen pärast alati. Iiiuu. 


6. Milline toiduga seonduv mälupilt lapsepõlvest esimesena kajastub?

Tulen koolist ja vanaema lükkab võisilmaga pudrutaldriku nina alla. Et putru saab moosiga süüa, sain teada täiskasvanuna, seega muutus pudrusöömine jõledusest hoobilt talutavaks. 


7. Millised toidud/toiduained, võrreldes lapsepõlvega, on igapäevaseks saanud?

Oi, neid on nii palju. Eksootilised puuviljad, huvitavad aedviljad... Söödav söök jubeda talutoidu asemel, mida meil tehti. Põhimõtteliselt kõik.




Comments

Popular posts from this blog

Muid mõtteid

Kuna on ju teisipäev

Maasikad!