Naine metsast

Eelkõige olen ma väsinud külmast ilmast. Heast plaanist igal miinusviiesel ja soojemal päeval vähemalt tund aega välitöid teha pole midagi saanud, sest selliseid päevi lihtsalt pole. Võimalik, et eelmisel nädalal paar tükki oli, aga just siis olin ma valgel ajal tööl.  Tööl on natuke väsitav uude rolli ja asutusse sisseelamine, aga on rõõm, et erinevalt aastatepikkustest lühimäluprobleemidest ja muudest hädadest tuttavas asutuses ja äraproovitud rollis on praegu lühimäluga kõik hästi ja emotsioonidega ka. Üks pikalt koolisüsteemis töötamise eripära on veel selgunud - ma ei tea üldse, mis asi on puhkuseavaldus, sest üldhariduskoolis on puhkus vaikimisi jaanipäevast poole augustini ja mingeid avaldusi polnud vaja teha. Nüüd on teistmoodi, oi, kui keeruline oli aru saada...  Suurte lastega kaasnevad suured mured* (mis võivad muutuda ka suureks rõõmuks, kes teab) on ka väsitavad. Üks laps tutvustas pühapäeval mõtteid, mille suunas olen ma teda juba aastaid puksinud - rõõm, aga mur...

Oeh. Tänase päeva sees saab olema kingipakkimine ja tordivalmistamine (Sacher), sest ehkki 21-aastase poja saime juba eile, lubatakse teda meile koju alles täna. Eile olevat olnud mingi maastikuõpe.  Vahepeal oli küsimus, kas ma jään haigeks või on see ainult ühe magamata öö kõrvalnäht... Ei jäänud, igati hea oli olla. Täna öösel arvasid põlved, et võiks seda liigesepõletiku-asja taas proovida... Üks ibuprofeen hiljem laseb täitsa elada, nii et pole hullu midagi.  Elada ei lase meie asutuse udupeen kohvimasin, mille eest hoolitsemine oli sel nädalal minu ülesanne (kuna kompetentne ja kogenud kolleeg oli ära). Kord ei sobi talle see, kord teine, eks ise teen ka vigu, sest ei oska veel... Veel tegelen tööasjus enda käivitajate kaardistamisega. On kolm lapsevanemalauset, mille kuulmine tekitab minus kohe tunde, et koosmeelsusest ei saa asja... aga see ei pruugi ju alati nii olla. Ehkki varasem kogemus, jah, justnagu ennustaks lootuse puudumist. Mis laused, küsite - "Iga laps on j...

Elu tuli vahele ja näedsa... Endiselt on lumi. Endiselt on ealistest iseärasustest tulenev kestev taustpeavalu. Endiselt unistan umbes kaheksa kilo kergem olemisest. Endiselt koosneb elu ootamisest ja rõõmust siis, kui ajateenijad nädalavahetuseks koju tulevad.  Tegelikult on jaanuar siiani hea olnud, kordamööda ja segiläbi on käinud ajateenijad, Laenulaps, Semu ja Noorima Sõber... aga peamiselt on kodus rahvast liiga vähe ja see ei sobi kohe kuidagi.  On muidugi lootus, et härra nooremseersant ja härra reamees (aga sanitar) saabuvad ka sel nädalavahetusel.  Veel on lootus saada sel nädalal 21-aastane poeg, toosama nooremseersant.  Mina loodan personaalselt saada natuke Marabou šokolaadi.  Ja hästi ruttu loodan vabaneda kergest kurgukipitusest, sest khm, ma siin läksin kuu alguses tööle ja olen sel nädalal kolm päeva peamiselt vastutav (kuna ülemus ja teine töötaja koolituvad).  Muidu läheb hästi.  Kassid püüdsid ükspäev hiire. Tabasin väikese-väikese ...

Ilm, härrased, täna on lumi - või kuidas see Moses (Albert Moses!) ütleski... Laupäeval rookisid kõik mehed usinalt lund. Pühapäeva hommikuks selgus, et lumi ei teadnud sellest mitte midagi... või umbes nii. Õnneks oli ta kerge, kohev ja laskis auto ilusti läbi. Täna roogin siis mina, kui valgeks läheb, pimedas mulle ei meeldi... Sest ehkki mul pole suurt midagi neil päevil aias* nähtud kitsede kollektiivi vastu, eelistan ma näha, kelle pihta labidatäie viskan või lausa mööda visata.  *** Reedel sai valmis ja ära esitatud üks kirjatükk, mis pidanuks saama juba ammu... no aga kui midagi ainult linnukese pärast teha, siis ongi tobe. Ühtlasi sain teada, et võiks diplomi tagasi anda - Alma Materi teadustööde vormistamisnõuded on nüüd sellised, et siga ka ei söö. Enam ei tohi vormistamisel kasutada elementaarse lõpetatuse märki rööpjoondust! Mnjah, minu jaoks devalveerib see kogu kirjatüki tõsiseltvõetavuse.  *** Jahmatusi... Eelmisel nädalal nägin üht naisterahvast esimest korda.....

Ehk kuidas saab nii juhtuda, et mõni paik kodus koristab ennast ise.  Kõigepealt tundub toimivat Vend Professori kolakogunemise printsiip, tähendab, kuhu saab koguneda kola, sinna ta ka koguneb... aga see toimib ka mittepäriskola puhul.  Puukuuri jääb eelmise talve puudest väike riidake, uus koorem tuleb peale. Kuivainekappi jääb poolik pakk läätsesid, teine pärlsuhkrut, kolmas hm, imeliku kujuga makarone. Lõngasahtlisse jääb oikuipalju poolikuid tokke. Ja nii edasi.  Siis ole ajutiselt vaene ja kokkuhoiu mõttes tarvita kõigepealt ära see, mida juba on.  Küta ära kõik puud, mis sul on - ja juba ongi võimalik pääseda kuuri tagaseina äärde. Valmista toitu nende kuivainete ja konservidega, mis on mingil põhjusel seisma jäänud (kui muidugi kuupäev lubab) - ja palju lihtsam on kogu kapisisu välja võtta ja kapipõhja uus paber panna või mida iganes te oma kuivainekappide värskendamiseks teete. Koo pere sokid olemasolevast lõngast, triibuline on ju tore. Kasuta värvipliiatsi...

Ma siin ikka vahepeal loen ka.  Damon Galgut "Lubadus" - ühtpidi huvitav, sest Aafrika. Teistpidi igavesti masendav. Miks -vist - tagakaanel on kirjas, et naljakas, ma ei tea. Inimliku viletsuse ja valede otsuste tegemise kirjeldamisel võiks nagu mingi piir ka olla.  Jim Butcher "Tormirinne" - ee, ma ei olnud ilmselt sihtgrupp.  James Rebanks "Inglise pastoraal". Natuke ökom kui ma oleksin oodanud, aga "tagasi juurte juurde" on minu jaoks alati köitev teema.  Elizabeth Jane Howard "Selgusetus" - Cazalet' kroonikate kolmas raamat. Isegi kõigi valede otsuste ja sõja tõttu pealesunnitud muutuste keskel on ühe tõelise inglise perekonna lugu väga nauditav. Aitäh, andke veel. Maite Carranza "Emahundi klann" - Üks neist paljutõotavalt algavatest ja siis iseenda piiratusse suubuvatest fantaasianoortekatest, mis köidab kindlasti varateismelisi, aga sarnaneb nii kohutavalt terve hulga muude taoliste raamatutega... Francis Carsac ...

Iseenesest võiks olla täiesti tavaline koolivaheajane reedehommik. Neli noormeest magavad, ahjud köevad, Freya ajab vaipu segi. Ainult et ärasaatmisõhtu näkse on veel taldrikutega laua peal ja uimane on olla.  Juhtus, et vana-aastaõhtul oli meid siin kolmteist. Meie ise miinus väekaitsevalvet tegev Vanim, Laenulaps, Noorima Sõbra pere ja üks kauane toretuttav kahe tütrega. Selgus, et üheksane TT on ülitore lauamängukaaslane, et toretuttav oskab valmistada suurepärast leiba ja et teismeliste fraktsioon tunneb ennast mugavalt ka sel päeval kütmata kaminasaalis (Noorima ahi ja otsus...). Meie täidlase figuuriga jõulukuusk pälvis palju komplimente.  Südaööl tehti natuke mürtsu, loodetavasti soojendas see ilma ka - sest õues pakuti miinus kaheksateist. Öäk.  Külma tagajärjel sain uue aasta esimese 36 tunniga juba kolm masinatäit pesu pesta - et vesi torudes ikka liiguks...  Mitte külma, vaid üldise nirususe tagajärjel olen saanud külge midagi nohulaadset. Nohu olevatki ha...