Raamatuid

Ma siin ikka vahepeal loen ka. 

Damon Galgut "Lubadus" - ühtpidi huvitav, sest Aafrika. Teistpidi igavesti masendav. Miks -vist - tagakaanel on kirjas, et naljakas, ma ei tea. Inimliku viletsuse ja valede otsuste tegemise kirjeldamisel võiks nagu mingi piir ka olla. 

Jim Butcher "Tormirinne" - ee, ma ei olnud ilmselt sihtgrupp. 

James Rebanks "Inglise pastoraal". Natuke ökom kui ma oleksin oodanud, aga "tagasi juurte juurde" on minu jaoks alati köitev teema. 

Elizabeth Jane Howard "Selgusetus" - Cazalet' kroonikate kolmas raamat. Isegi kõigi valede otsuste ja sõja tõttu pealesunnitud muutuste keskel on ühe tõelise inglise perekonna lugu väga nauditav. Aitäh, andke veel.

Maite Carranza "Emahundi klann" - Üks neist paljutõotavalt algavatest ja siis iseenda piiratusse suubuvatest fantaasianoortekatest, mis köidab kindlasti varateismelisi, aga sarnaneb nii kohutavalt terve hulga muude taoliste raamatutega...

Francis Carsac "Tulnukad eikusagilt" - tundub, et olen seda kunagi hästi ammu lugenud. Juba siis oli eeee, mitte minu tüüpi raamat. 

Eva-Maria Bast "Kuninganna 2" - ma olen vist natuke liiga pühendunud Elizabeth II fänn, et selle autori raamatud mulle sobiksid. Või ma ei tea ka. 

Markus Thielemann "Põhjakaares kõmab kõu" - üsna raskekaaluline, aga noore meeskirjaniku kohta hämmastavalt vähelabane raamat. Pluss näpuotsaga maagilist realismi. Hea.

Benjamin Stevenson "Minu perekonnas on kõik kellegi tapnud" - tugeva kiiksuga kriminull, alates pealkirjast. Süngetest lugudest hoolimata positiivselt eristuv. 

Silver Paling "Minu Hawaii". Natuke nagu "Üks segikammind reisipäevik", aga muidugi mõnevõrra turvalisematest seiklustest. Viimane peatükk tegi kurvaks, ehkki ilmselgelt läheb autoril nüüd hästi. 

P.C. Cast "Ajaratsurid" - druiidiporno, ei midagi rohkemat. 

Sam Enthoven "Mustad haarmed" - oeh. Üks neist raamatutest, mille puhul tekib küsimus, kas ma kristlasena üldse tohiksin seda lugeda. Muidu ka... võiks ülejäänud taoliste noortekatega punti siduda ja allavoolu ujuma lasta. 

Dino Buzzati "Koer, kes oli näinud Jumalat" - hea. Hitchcocki valiku stiilis hea.

Arthur C. Clarke "2001: Kosmoseodüsseia". Ma ei tea, millal ma seda esimest korda lugeda üritasin. Ka nüüd ei kõnetanud väga (sest kosmos ja tulnukateema ja nii edasi), aga seekord sain algusest lõpuni läbi. Häiriv, muidugi. 

Sari Rainio, Juha Rautaheimo "Surnud ei vaiki". Üldisel põhjamaise krimikirjanduse foonil keskmisest sümpaatsem kriminull, kuna uurijad ei ole ise oma eludega kohutavalt kimpus. Meeldivalt paks ka. 

Henry Chancellor "Muuseumi saladus" - eeehh, üks seiklus teise otsa... aga fantaasianoortekatest kindlasti üks parema sordi esindaja. 

Gerald Durrell "Mina ise ja muud loomad" - kuuse alt välja ilmunud raamat. Paraku, jah, need kongilöögid... ja neist hullem veel on Korfu-raamatu nimedega tehtud lihunikutöö. Kas tõlkijal või keeletoimetajal oli tõesti raske võtta riiulist originaaltõlge (sest kui juba Durrelliga tegeleda, peab "Minu pere ja muud loomad" käepärast olema)  ja järele vaadata, mis olid kutsikate ja Gerry paadi nimed eesti keeles? Piinlik ja uskumatu.