Jaaninädal või nii

 Sel aastal me jaanitulel ei käinud. Ei viitsinud. Jaanipäevanädal oli sellegipoolest.

Olukord

Kujunes nii, et käisime sel nädalal lausa kaks korda Kuurortlinnas. Esmaspäeval koos kahe pojaga, sest äi vajas uut arvutit. Laupäeval, sest kolmandal pojal oli võistlus. 

Kui ma äia kapis tõeliselt musti tasse nägin ja aru sain, et ta tõsimeeli ei mäleta, kuhu on saanud hulk kohvitasse (hallitasid rahulikult nõudepesumasinas), nutsin nõusid pestes natuke aega. Teisel korral enam ei nutnud, haarasin härjal sarvist puhastusvahendipudelist ja KÜÜRISIN. Kolmveerand kööki sai puhtaks ka, siis sai aeg otsa. KÜÜRIMIST oli, noh... te olete ju sotsiaalmeedias neid ekstreemkoristajate ekstreemkoristamiste videosid näinud, kuidas mingi eseme puhul tuleb mustusekihi alt originaalvärv välja ja... Nii oligi. Mis siis, et kui äi oma korterit ühel päeval enam ei vaja, läheb peaaegu kogu sisustus jäätmejaama ja korter kapitaalremonti. Eile sai puhtamaks ja täna ta veel vajab. 

Näha intelligentse ja diskreetse inimese mõistuse hääbumist on veel jubedam, kui ma arvasin. Tegelikult on tema jutt päris selge, ainult et alati pole just lihtne aru saada, millises sajandis ta parajasti omadega on, või mis osa jutust on päris ja mis osa unenägu. Püüame teda veel kuidagi kaugjuhtimisega (sest siiakolimiseks on hilja, ta eksiks Majas iga päev mitu korda ära) tema enda kodus elamas hoida. 

Meri

Soe, tänan küsimast. Olin alguses skeptiline, kas minna sügavamale vette või mitte... aga siis sai mu trikoo märjaks ja polnud nagu enam vahet ja ausalt, ei olnud külm. Isegi veepõlgur Mees käis mõlemal päeval ujumas. 

Võistlus

Harjumatul kombel ei ole ma praegu enam Eesti Meistri Ema. Las keegi teine olla... Märtsini pean vahet, eksju. Noorim on viimasel ajal vähe treeninud ja noh, hõbe on ka medal. Keskmine jällegi treenis oktoobrist saadik peamiselt jalgu ja vastupidavust, aga vibulaskmiseks on sellest natuke vähe. Nii ta treeneriga arutas ja otsustas, et pole mõtet praegu kaotama minna, sisekarika ajaks treenib, läheb ja võidab. Tippspordiplaani pole ta maha matnud, lihtsalt kaitsevägi tuli vahele.

Ime

Viiendal juunil paukus pesupesumasin kurjasti ja hakkas suitsema, ise ikka rahumeeli edasi pestes. Sain kähku saba seinast ja mõningase vaevaga nii vee kui pesud välja (ja vannitoa põranda selle veega pestud, eksju), aga olukord tundus lootusetu. Mees võttis masina lahti, tuvastas kerge kärsahaisu ja koos Vanimaga (ikkagi insenerihakatus!) testis mingeid detaile. Kõik tundus terve. Guugel soovitas, et pandagu masin tööle ja vaadatagu, mis juhtub... Selgus, et mitte midagi ei juhtu. Peseb nii, nagu poleks vahepeal midagi iseäralikku olnudki. Tänulik.