On vist neljapäev
Päevad kipuvad minema segi, ehkki pidevalt justnagu toimub midagi. Või siis ei toimu.
Jaaniõhtu läks kenasti, meie perega koos kulges ka üks saksa vahetusõpilane Keskmise koolist. Tema raporteeris järgmisel päevae, et jõudis õnnelikult tagasi kodumaale. Tore noor inimene oli, jõudis aastaga isegi eesti keele mingil määral ära õppida ja puha. See suhtlus on teinud veelgi ahvatlevamaks aeg-ajalt sotsiaalmeedias ettehüppavad kuulutused, et vahetusõpilane otsib vahetusperet... aga asjaga nõus peab olema pere, mitte ainult ema.
Jaaniõhtult koju saime igatahes seitsme (7) poisiga, kellest üks on tänaseni, aitab ehitada Uno-nimelist sauna. Katus on peal. Mida rohkem lapsi ja noori, seda rohkem mulle meeldib. Nad on meil kõik hooldusvabad lapsed ka.
***
Sauna ehitatakse praegu eriliselt motiveeritutena, sest homme tuleb Tuuletütar koos oma Itaallasega. Toitlustusalase haridusega Itaallane pidi olema... Ma teen koorega keedetud kartuleid, kotlette, värskeid soolakurke ja kringlit. Viimase tegemise õpetasin Tuuletütrele kaks suve tagasi selgeks ja ta on Itaallast selle magusaliigiga tutvustanud, aga Itaallase meelest liiga vähe. No loodame, et tuleb välja.
***
Eile käis Linnamaja esimest korrust vaatamas üks imetore nelja väikese lapsega pere. Vanim kuuene, noorim kahene... ja kogu kamp koduõppel. Kahjuks on kolm väikesepoolset tuba neile ikkagi vähe, nagu oligi arvata. Igatahes saime meie sellest külaskäigust piisavalt inspiratsiooni, et võõbata... ja võõbata. Ainsatki värvikihti pole veel saanud poolteist tuba, veranda ja köök, mujal midagi areneb.
***
Maasikatega on sel aastal kehvasti. Käisin täna turul, kõige madalam hind korralike marjade eest oli 5.90... Ei mitte.
Kirssidega on veel kehvemini, linnud käisid juba korjel, meile ei jäetud midagi. Urr. Kirsse olen ma nõus natukene ka kalli hinnaga ostma, kompotiks loodan saada mirabelle. Kodus on natuke ja Linnas ja üks tuttav puu siit mitte kaugel, selle omanikule peangi hõikama, et tahan.
Mustikad aga hakkavad juba valmis saama. Ma siin ükspäev käisin metsmaasikakorjel (täitsa kogemata leidsin jälle uue koha, kus ometigi reedel rahvast liikus...), seal oli mustikaid ka, maitsesin, polnud vigagi. Kukeseeni pole veel kohanud.
***
Veel käis Linnamajas üks antiigi-asjatundja. Võttis kuue või seitsme kasti jagu nõusid, sealhulgas terve hulga koledaid keraamilisi vaase keldrist. Küll see oli tore. Natuke raha sain muidugi ka. Ilmselt oleks ühekaupa müües rohkem saanud, aga et näiteks need sinakasrohelise glasuuriga jubedused võiksid kedagi huvitada, ei suuda ma üldse ette kujutada... nii et tore, et käis ja ära võttis.
***
Täna lubasin ehitusmeeskonna ujuma viia. Õhtul, praegu nad kruvivad ja katsetavad, kuidas teha korstna-ava viltusesse katusesse. Lapsed on juba erinevates koosseisudes ujumas käinud, nii Nuutsakul, kuskil meile tundmatus järves kui Emajões olevat vesi ujutav. No ma lähen ja proovin seda järve-asja siinkandis ka.
Aitäh saunauudiste eest, mõtlesingi juba et kas saite selle "lego" kokku ja viskate juba leili? Aga väga varsti siis.
ReplyDeleteMeil on maasikatega ka kehvasti, omad on kuivusest väikesed (suurus on piraka metsmaasikale sarnane) aga seeeest imemagusad ja neid on palju. Samas mitte nii palju, et tallele panna ja korralikult isu täis mugida. Sestap ostsime siiski ühe kastikesse hingehinnaga kohalikke marju ka. Ma ei suuda oma maasikakaste piisavalt kasta, loodan, et tuleb vihma ja taimed ellu jäävad ja mulle palju tütartaimi kingivad, sest maasikamaa laiendamine oli tänavu plaanis. Loodan ka, et põud vaarikasaaki ei riku, see tõotab tore tulla.
Eile käisin minagi esimest korda meres, vesi oli objektiivselt soe. Ülejäänud pere ujub muidugi juba poolest maist ja nende meelest on kogu aeg soe.