...

"Siin kuu alguses on nii palju asju," imestas üks lastest meie perekalendrit vaadates. On küll jah.

Keskmisel oli sünnipäev nagu alati teisel septembril. Suur Suvelõpupidu selle asjus alles tuleb. 

Neil päevil on meil siin mitu arstiaega, sest trehvas nii. 

Homme on Linnas Maarjalaat, ka sinna tuleb minna. 

Esmaspäeval tulevad paariks päevaks sõbrad Saksamaalt.

Midagi oli vist veel. 

Õunaõuepäev ei olegi veel sisse kantud. 

Ühe lastevanemate koosoleku aeg on teada, aga see on veel sisse kandmata, teise kohta ma isegi veel ei tea. Kõrgkoolides lastevanemate koosolekuid pole, heh. Vanim juba küsis, mida ma tema koolimajast arvan - no ma võib-olla näen seda seestpoolt siis, kui pojake lõpetab... Väljast paistab ilmselgelt maja, mis siin ikka arvata.

Linnamaja võimalike üürilistega kohtumised on veel teadmata, sest mõned paigad vajavad veel vuntsimist ja veranda radiaator on endiselt vahetamata, lootustandev torumees lubas ja kadus, niuks... Mees leidis teise, aga see saab kunagi uuel nädalal (ülemine korrus võiks ka sel hetkel veel elanikelage olla, sest siis saaks vee süsteemi sisse lasta ja nii edasi, ei peaks kellegi tuppa sisse tungima). 

Pole veel teada, milline täpselt saab olema Vanima elukohalogistika, sel nädalal on ta pika kohtumisõhtu järel ööbinud puudulikult varustatud Linnamajas ja pika koolipäeva järel jäänud Semu poole. Tema tulevane tudengituba on ju veel pooleli, lagi värvimata ja mööbel sees risti-põiki. 

Pole veel teada, millal läheme taas külla Teisele Vanaisale. Võiks nagu, ammu pole käinud, see suvi oli kuidagi kaootiline...

Pole teada, millal täpselt tuleb külla Keskmise Erfurdi-tuttav koos perega - pereliikmed, kellel olevat tütre vahetusaasta jooksul Eesti külastamine keelatud olnud, tahavad loomulikult näha, milline on see metsik põhjamaa, kus nende laps kümme kuud elas, ja ühtlasi, mismoodi elab see blond viiking, kellega nende laps mitu korda nädalas juttu räägib (hetkel peamiselt "Sõrmuste Isanda" filmist, Keskmine püüab kõiki sõpru oma huvidega nakatada). Blondi viikingi peret nad meie puhkuse ajal juba nägid, tähendab, kuna me tulime Itaaliast tagasi Saksamaa kaudu, käisime ka esimest korda elus Erfurdis (päris kena linn, muide), saime otse kesklinnas elava pere hoovis parkida ja tütarlaps tegi meile ka kohusetundlikult giidituuri. Saksa linnu külastades on tohutu väärtus, kui keegi kohalik ütleb, kuhu saab parkida ja kuskohas pakutakse head jäätist. Igatahes pidavat nad juba kuu lõpus algaval sügisvaheajal Eestisse saabuma ja küllap tulevad meile ka. Kui ma ainult nende pereliikmete nimesid mäletaksin...

Pole teada, millal saabub esimene öökülm. Minu poolest võiks see juhtuda alles kusagil novembris. 

September on meie peres paraku üks aasta intensiivsemaid kuid...

Ühtlasi soe soovitus inimestele, kes ei ole oma pere logistika-asjadega mingil põhjusel järje peal. 

Paberkandja, mis on kuskil silma all, toimib paljude jaoks ikkagi paremini kui meeldetuletused telefonis. Meil on viie veeruga perekalender, sest noh, meid on ju viis, Teise Vanaisa (praeguseks ainukese allesjäänud vanavanema) liikumistega me senimaani pole tegelema pidanud. Saksamaa raamatupoodides olen näinud lausa kaheksa veeruga kalendreid, aga ka kahe või kolmega - väiksematele peredele. Kalendrisse kanname arstiajad ja eriüritused, mis on ette teada. Teismeliste sõpradeliikumised on nii kaootilised, et neid pole mõtet jälgida... aga see teeb nädala toiduplaani koostamise ja koguste arvestamise* ülimalt keerukaks. Viimasega saab sel aastal ilmselt nii, et sügavkülma tuleb hankida suurem ports valvehakkliha ja valvepelmeene, nende doseerimine on kiire ja lihtne (eile õhtul oli meil kaks last, täna saab arvatavasti olema kuus - ja need infod on tulnud üsna spontaanselt). 

Perekalendri olemasolu ei ole meid päästnud mõnest arstiaegade jms kraami segiajamistest, aga päris ilma oleks kindlasti keerulisem. 

____________

*meil on lahjade lehmade periood, see tähendab, et süüa tuleks teha nii palju, kui korraga ära süüakse - või seda sorti, mida süüakse ülessoojendatud peast ka.