Naine metsast

Avaldada plaanin ma selle ikka siis, kui aastaga ühel pool on... aga nii-öelda sahtlisse võib ju kirjutada kaks nädalat enne aastalõppu ka. Seekord ei kasuta etteantud küsimusi, vaid siit-sealt saadud inspiratsiooni.  Jaanuaris - olin haige. Olid matused. Olid sünnipäevad. Käisime Mehega spas. Lapsed olid armsad.  Veebruaris - oli pulma-aastapäev. Vanim oli haige. Keskmine käis Lätis võistlemas.  Märtsis - oli sünnipäev. Keskmine sai sisemeistrivõistlustelt hõbeda. Oli esimene liblikas. Saabusid kured. Käisin juuksuris. Kantselei sai valmis.  Aprillis - lapsed käisid matusel. Meie Mehega käisime Alfa väljasõidul süüa tegemas. Ostsime Uno-nimelise sauna.  Mais - maailm õitses. Linnamajja tuli esimene üüriline. Leinasime üht surnut ja üht elavat. Olid matused. Keskmine sai välikarikavõistlustel teise koha.  Juunis - käisin uues kohas tööl, pilootprojektina. Vanim lõpetas hõbemedaliga. Noorim käis ristimiskoolis.  Oli jaaniõhtu. Tuuletütar käis koos Itaal...

Tegelikult olen ma täiesti elus, lihtsalt blogimistuju pole olnud.  Elusolek on sisaldanud endas, hm... Lisaks tavapärasele jõulutamisele uue üürilise sissejuhatamist (Linnamajas on neid nüüd kaks) ja jõuluremonti.  Üüriline on sümpaatne mees meie kogudusest. Elu on selline, et vajab eelkõige katust pea kohal ja seda me saame pakkuda küll.  Jõuluremont jällegi oli Noorima toa eakohaseks kohendamine - kolmele väikesele lapsele tehtud tuba, bordüüri peal nunnud pingviinikesed ja jääkarupojad - see ju ei sobi enam, kui noormees küsis jõulukingiks pardli, sest vunts ja bakenbardid... Seinad on nüüd valged kerge rohelise viitega, bordüür helehall ja ahi ereoranži asemel valge. Põrandal on endiselt parkett nimega "õlitatud ürask", tume tamm. Väikelaste toa puhul polnud see muidugi mõistlik, aga tolles hetkes parim valik... ja ega neid kriime nüüd ka nii palju ei olnud. Need kriimud ja kahjustused, mida oli, said üle tehtud mööbliõliga (sest Mehe külastatud ehituspoes oli valiku...

Tänase päeva plaanides on Noorima toa värvimine ja hambaarst. Väiksemad toimetused muidugi ka.  Eilse päeva plaanis oli kolmas pisike jõululaat. Oli kena, kuni lavale ilmus lõõtsamees ja hakkas ilusa häälega laulma... vesiroosidest ja jaaniööst. Vabandust, meil siin on kolmas advent, kas tõesti akordiniga ühtegi natukegi jõulusemat laulu ei saa mängida? Muidu on need pisikesed jõululaadad olnud üpriski kenad ja sõbralikud. Alatskivil oli hea valgus sallikudumiseks, palju rahvast, vähe ostjaid, üks väga armas kohtumine. Vastse-Kuustes oli lahke pererahvas, üldse mitte ostjaid (aga mina sain oma müügiplaani sellegipoolest täidetud), kehv valgus, aga kõik kudusid - muud polnud ju teha. Maarja-Magdaleenas olid lahke pererahvas, piisavalt ostjaid, lõõtsamees ja laadaloll.  *** Laupäeval tõid Mees ja Noorim spontaanselt kuuse. Pärast, kui suuremad poisid ka kodus, ehtisid lapsed selle korralikult ära. Arvuti, kus sees on vaibainfo kokkuvõttev vorm, on nüüd kuuse taga pantvangis, tõs...

Olen seda filosoofiat kuulnud kahe pere suunalt... mõlemal juhul oli tegu korralike, haritud ja üldises mõttes toimetulevate inimestega, kellel peaaegu täisealised lapsed. Mõlemal juhul oli juba siis midagi väga, väga hullusti nihkes ja aja jooksul läks aina rohkem nihkesse. Minu lapsed pole seda lauset meilt küll vist kunagi kuulnud ja ma loodan, et ei kuule ka... sest vaadake, see on nii lõpmata vale. Vaadake... viga. Viga on midagi halba. Viga võib tõesti olla tühine nagu vale töökoha või vale elukoha valik... aga on olemas ka suured, kohutavad vead, mille puhul hävivad elusaatused. Või vähemalt hingepuhtus ja inimese usaldusväärsus, tekivad sassis suhted ja alatud teod.  Selle kõrval on kolm kiirlaenu pisiasi. Ausalt. Ja kui inimesed oma vigadest tegelikult õpiksid, siis ei oleks meil ei kiirlaenukuhjumisi ega vähemalt pooli kärgperesid, sarisulidest ja muudest hädadest rääkimata.  Pealkirjaks olnud väide aga eeldab, et inimesed teevad midagi halba. Nad lausa peavad halbu ...

Ma siin käisin... kahel väikesel tubasel jõululaadal. Kui kolmandal ka käidud saan, siis räägin, kuidas oli. Sain raha rohkem, kui oleks kodus istudes saanud... ka midagi.  *** Küpsetasin tööstuslikus koguses küpsiseid, sest Keskmisel on koolis kingituste asemel miski päkapiku-jõulusokiteema ja klassivanemal sobiks panna soki sisse midagi erilisemat kui kiirnuudlid. Pealegi viib Keskmine ühtelugu kooli kaasa tükke minu tehtud kookidest ja annab huvilistele ka maitsta... olevat heaks kiidetud. Huvitav, kas teistes peredes ei küpsetata või ei ole selleks lihtsalt aega/jõudu? *** Peaks panema müüki umbes 1950ndatest pärinevad (ma hästi ei usu, et ennesõjaaegsed, aga kesse teab...), arvatavasti käsitsi maalitud jõuluehted. Miski kollektsionääride grupp FBs äkki või...? Sest need on alati olnud eraldi karbis, pole minu nähes mitte kordagi kuuse peal käinud, mul puudub nendega igasugune emotsionaalne side. Mis neist hoida... pealegi, äkki teevad kellelegi rõõmu... aga just vaatasin, FB o...

Täna hommikul oli meie juures -7,6 kraadi. Lumekiht oli...aimatav. Tegelikult on see normaalne detsember ja normaalne Eesti talv, aga ma eelistaksin muidugi Itaalia suve. Teed väga libedad ei olnud, alles tööle kõndides sain aru, et maas on jääd. Õnneks oli arusaamine kõigest saapatallatasandil. Natuke lund võiks muidugi olla, maasikapeenarde peal ja roosidele ka - aga igaks juhuks tuleks roosidele vist kuuseoksi tuua.  *** "Minu" sotsiaalmeedia algoritmid on neil päevil sassis. Olen ise vaadanud liiga vähe kassivideosid ja liiga palju igasugust muud jama, seda nüüd küll - aga mulle muudkui reklaamitakse mingit salendavat bodi, reklaamides osalevad naised, kes on erakordselt kiiresti erakordselt palju kaalus kaotanud... või on kohutavalt rasvunud. Vabandust, ma küll jäin poolteise aastaga 20 kilost ilma ja nüüdseks on umbes 7 tagasi tulnud, aga talje oli mul kolm aastat tagasi ka täitsa olemas, nii et seda asja ma, jah, ei vaja. Hiljuti puhkisin just kuskil, võimalik, et siin...

Tundub, et ka sel kuul ei tule igapäevablogimisest midagi, ehkki sõber Ritsiku idee on tore. Ainult et täna on juba teine... Eks siin vahepeal juhtus ka natuke, khm. Olen endiselt Eesti Sisekarikavõitja Ema, kolmandat aastat järjest. Noorim sai hõbeda. Vanim küttis kodus ahje ja nautis üksiolemist. Meil on ikka nii erakordselt toredad pojad! Hotelliööst ei tulnud siiski midagi välja, sest mõlemad karikalised otsustasid, et tervis ja esmaspäevane koolipäev on tähtsamad kui täiskasvanute võistlusel kuskile tagumisse otsa jääda. Sest vaadake, meie poisid on küll imeliselt võimekad, aga nemad on juba laupäeval täismahus võistluse ära pidanud ja mõnevõrra väsinud, täiskasvanud lähevad võistlema puhanult. Muidu mõtlesime võtta toad Männiku JK hostelisse, selle hinna ja kvaliteedi suhe on ära proovitud, sobib küll - ja ehkki hommikusöögi eest peab ekstra maksma, olevat see ka hea, arvasid poisid.  *** Tundub, et sel aastal jääb jõulupärg ära. Neli küünalt laua peal koos natukese sambla ja...