Uhhh

Ma siin käisin... kahel väikesel tubasel jõululaadal. Kui kolmandal ka käidud saan, siis räägin, kuidas oli. Sain raha rohkem, kui oleks kodus istudes saanud... ka midagi. 

***

Küpsetasin tööstuslikus koguses küpsiseid, sest Keskmisel on koolis kingituste asemel miski päkapiku-jõulusokiteema ja klassivanemal sobiks panna soki sisse midagi erilisemat kui kiirnuudlid. Pealegi viib Keskmine ühtelugu kooli kaasa tükke minu tehtud kookidest ja annab huvilistele ka maitsta... olevat heaks kiidetud. Huvitav, kas teistes peredes ei küpsetata või ei ole selleks lihtsalt aega/jõudu?

***

Peaks panema müüki umbes 1950ndatest pärinevad (ma hästi ei usu, et ennesõjaaegsed, aga kesse teab...), arvatavasti käsitsi maalitud jõuluehted. Miski kollektsionääride grupp FBs äkki või...? Sest need on alati olnud eraldi karbis, pole minu nähes mitte kordagi kuuse peal käinud, mul puudub nendega igasugune emotsionaalne side. Mis neist hoida... pealegi, äkki teevad kellelegi rõõmu... aga just vaatasin, FB on täis maeiteamida, milles orienteerumiseks mul jõudu pole, kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes teab mõnd head müügipaika, siis paluks lahkesti teada anda. Osta.ee-st vaatasin, seal taolisi hetkel pole.

***

Kohtasin ühel jõululaatadest Vanima gümnaasiumiklassijuhatajat. Imetore inimene ja veel toredam, et talle läheb Vanima käekäik ka väga korda. Juhul kui Noorim peaks ka sellesse kooli sattuma... oleme me väga rõõmsad. 

***

Keegi rääkis kellegi oma tuttava tuttava elukorraldusest... mina kuulasin, urisesin vaikselt (sest elukorraldus ei ole ilus) ja lõpuks imestasin, kuskohast need 40+ naised, kellel on x last, muudkui leiavad uusi mehi, kellega uusi suhteid alustada... ja lõpetada, et järgmisel päeval uude suhtesse tormata. Tegelikult kuulsin ühe päevaga lausa kahest taolisest naisest. Ei mõista. Seda, mis eeskuju nad oma lastele annavad, parem ei tahagi mõelda. Kahju on. 

Ega muidugi muud ei saa, kui et kasvatage oma lapsi nii, et kui ükskord olete ise üle 80 ja mälu on paratamatult eakohane, siis ei lähe laste abikaasade nimed segi. Vähemalt mitte sama lapse piires. Kujutage ette, tütar tuleb kaaslasega ema hooldekodusse vaatama ja emake peab hakkama mõistatama, kas kaasas on Jüri, Rein või Margus, ja milline ebamugavus, kui kutsub väimeespoega vale nimega... 

***

Neil päevil olen saanud ühelt lapselt omamoodi komplimente. Eks teismelistega käivadki asjad üles ja alla. 

"Emme, sa ei tohi nii häid asju teha, see mõjub halvasti mu figuurile!" - sidrunikook suhkruglasuuriga, olevat suus sulanud. See laps sõi vist üksi pool kooki ära. 

"Emme-ee!!!! Sa oled 49, sa ei tohi selliseid asju öelda, meie oleme kutid, 18 ja 19, meie võime!" - laps trampis piinlikkusepiinades mööda tuba ringi, punastas, kahvatas, ei teadnud, kuidas edasi elada, järgmisel päeval ütles: "See oli väga positiivselt üllatav." Nojah, ma tegin kooli pidžaamapäeva kohta ühe vana-naise-nalja... Samas stiilis, kerge kulmukergitusega ja täiesti rahulikult-kuivalt, nagu teeks Minerva McGonagall, kui ta oleks elanud pikemat aega meeste ühikas - ma loodan. 

***

Kui ma asjast õigesti aru saan, siis paistab taevas midagi sinist. On võimalik, et täna ei olegi padupime. Mulle sobib hästi!