Kolmapäeval

Täna ma kavatsesin aiatöid teha - kaevamiseks ja külvamiseks on selgelt vara, aga okste korjamine ja suure lumega äramurdunute saagimine on ka tükk tegemist. No vast keskpäeva kandis on soojem ja kuivem. Ega väga mitut tundi järjest ei jaksagi ega viitsi, ikkagi jaanuar. 

***

Selleaastane jaanuar on kuidagi eriliselt pime. Meenutasin eile Lübecki ja Wuppertali jaanuare (vastavalt 9 ja 10 aastat tagasi), kui paistis päike, ilm oli kuiv ja õues pakuti 8 kraadi sooja... Tuli mõte müüa Linnamaja ära ja osta selle asemele mingi talveonn kuhugi soojemale maale - aga lapsed käivad ju Eestis koolis, mismoodi tööasju soojamaa ja Eesti suve vahel jagada ja isegi kui sellega oodata laste iseseisvumiseni, kes hoolitseks Maja eest talvel? Ja kasside seisukoht autosõidu suhtes on KRÄÄÄU, nii et see vist ikka hästi ei sobi. 

Muidu on soe ilm loomulikult õnn ja rõõm. Isegi kui järgneval pildil jäädvustatud olukord on esteetiline...

Noorim tegi aknast ühel hilisõhtul, kui see suure lume aeg oli. Mis iganes nõkse ta kasutas... Taamal on näha minu kasvuhoone ja Uno-nimeline saun. 

Sõber Ritsik kirjutas natuke Islandi-muljetest. Ehkki tundub tore ja kindlasti rõõmustan kaasa, kui keegi saab huvitavalt reisida, on see praegune pimedus ja talvesus teinud mind nii jõuetuks, et isegi suuremast reisirahavõimalusest ja lõunamaareisist ei jaksa unistada. Rääkimata siis ülipõneva põhjamaa asjus kadestamisest. 

***
Neil päevil olen sattunud palvetama ootamatute inimeste eest. Üks palus seda ise, teine ka nii poolvihjates. Kumbki pole minu teada veel kristlane, aga baptistikombel palvetamine avaldas muljet. Vaat mida kõike ei juhtu...

***
Täna läksid mehed tavapärasest tund aega hiljem majast välja, tähendab, võis hiljem tõusta... nägin seepeale õudusunenägu sellest, kuidas siin metsas oli kõik kortermaju täis ehitatud ja keegi ehitas lausa meie parki endale maja... Park ei ole suur, aga maju mahuks sinna küll paar tükki - no aga eraomand ju! Võeh. Laupäeval loodan magada ausalt ja lubatult kaua, siis ehk jäävad unenäod tavapäraste kaoste piiridesse. 

***
Maja kordasaamise projekt hapneb. Ehkki vanade lõngade villavaibakesteks kudumine on kindlasti üks osa sellest ja vaibahindade ülespoole korrigeerimine teine osa, selle käigus saab vaibaladu ka sorteeritud. Kui saaks mõnikümmend ühikut ära müüa, oleks riiulites taas ruumi ja võiks kudupööningul ka töötada... aga selleks on vaja kevadet. See jõuab õnneks iga päevaga lähemale. 


Comments

Popular posts from this blog

Mis elu sees praegu on

Muid mõtteid

Niiskusest