Talveune aeg

Ehkki täna hommikul olid Staadioni ja Liiva tänava nurgal sirelipungad rohelised ja minu arusaamist mööda pakatamisvalmid, on aasta kõige masendavamaks kuulutatud nädal alles ees ja kevadeni rohkem päevi, kui ma arvutada viitsin. Vähemalt sulab lumeuputus aktiivselt, mis muidugi tähendab, et Vanimale tulevanädalase jubileumi puhul lumepargi kinkekaardi kinkimine - las valib kaasa mõne sõbra ja läheb lustima, eksju - ei pruugi olla hea mõte. 

***

Olen esimest nädalat tööposti otsas teistsuguse graafikuga ja sessioonõppe tudengid - kelle tarbeks graafikut muudeti - pole mind veel avastanud. Iiigav. 

Vähemalt nautisin kolmapäeval väga esimest korraliku elektriga päeva. Praadisin perekonnale hommikusöögiks vaeseid rüütleid, elektripliidil. Avasin ja sulgesin sügavkülma. Pesin nõusid ja villaseid esemeid. Küpsetasin õhtuseks maiuseks kaneelirulle. Vaimustav! Muidugi, vahepeal tegin puupliidi abil kotlette ja kudusin täiesti loomulikus valguses akna all villavaibakesi - aga põhimõtteliselt. Tsivilisatsioon, mis õnn ja rõõm! 

*** 

Vahepealsed 63 tundi elektrivabadust on mind veennud, et tuleb kindlasti investeerida puupliidile sobivasse veekannusse (jube tüütu on kastrulist kulbiga kohvivett ammutada), küünlakustutamisasjandusse ja lühtrisse köögis. Üks suurem veetünn suviste katkestuste ajaks poleks ka paha, meie kaev ei ole kuigi ämbrisõbralik. 

Alustasin otsimist teekannust. Pärispoodide valik tundub nadi. Netipoodides nagu midagi isegi oleks, aga needki on kahtlased... või on valik liiga suur ja ükski ei tundu see päris õige. Mõned aastad tagasi otsisime Mehega perfektset seebidosaatorit. Eks me siis nüüd saame otsida perfektset veekannu. Keskealiste huvid, ilmselgelt. 

***

Suure osa elektrikatkestuse-ajast olid Keskmine ja Noorim Lätis võistlemas. Keskmine sai individuaalarvestuses seni parima koha rahvusvahelistelt võistlustelt - kaheksas, kaotas duellis esikoha saanule -, Noorim pälvis meeskondlikus võistluses pronksi. Seda märkis ära ka ajakirjandus, kus esimese hooga oli Noorima nimi kohe väga valesti kirjutatud. Õnneks jõudsid nad vigade paranduse teha enne, kui mina Häält teha. Mh, tolle asutuse üks äramärgitud reportereid kuulub mu arvukate onutütarde hulka ja me isegi suhtleme õige natuke, kui muidu poleks saanud, oleksin tema kaudu lapsajakirjanikule urina saatnud... Isegi ebaharilikud nimed väärivad õigesti kirjutamist.

***

Mees alustas ükspäev Linnamajas minu isa töötoa koristamist. Huvitavamatest esemetest on siiani välja tulnud Vana Maja* aiamaja pingipadjad (umbes aastast 196+, tolmunud ja pudedad), spetsiaalne masin autode poleerimiseks ja töötav radiaator. Seinas. Põhjalikult riiulite ja kola taha maetud. On teine aastaid seal omaette kütnud... noh, vähemalt keldrisein püsis selle koha pealt soe. 

***

Enne kuu lõppu, jah, pakutakse aasta masendvaimat nädalat. Vähemalt sisaldab see aasta masendavaimat päeva... nojah. Khm. Meie perele pakutakse tuleval nädalal ühe jubileumi asjus lasanjet ja sachertorti, teise asjus võib-olla kah midagi söödavat, aga kindlasti perekondlikku kinoskäiku, sest Paddington. Minule personaalselt pakutakse võimalust külvata tomateid. Olen seda viimastel aastatel varakult teinud ja tundub, et tegu on õige mõttega. Minevaasta kippusid nad venima jah, aga kasvuhoones ei veninud midagi, hoopis kasvatasid vilju. 

Olen hetkel natuke skeptiline muu toidu kasvatamise suhtes. Porgand maitseb otse peenrast jah kõige paremini... aga viimasel ajal ei taha porgandid mul kasvada. Herned ka ei taha. Suhkruherned ja lehtsalat on küll puhas rõõm ja võib-olla peaks taas katsetama porrulauguga... aga eelnevalt oleks vaja kastpeenrad remontida, kõrgemaks ehitada ja täita. Õnneks on suveni aega. 

Õhtul lähen koju ja jään hommikuni talveunne. Loodetavasti. 

__________

*selle ehitas kunagi vist viiekümnendatel Papa Juhan ja kui ma olin kolmene, laienes kõrvalolev tehas nii, et meie pere käest võeti maja ära ega tahetud umbes aasta aega ka mingit hüvitist maksta. Mul on kusagil kaustas kohtule kirjutatud kaebused ja nende ärakirjad ja... oeh. Vanaema Mahti rosaarium sai hukka ja puha, ehkki tollessamas kaustas on ka botaanikaaia asjapulkade kinnituskiri, et niisugune aed on väärtuslik säilitada. 

Comments

  1. Meie saime oma punase veekeedukannu kunagi sõbrapoest, nii et võid sinnagi kiigata, ehk näkkab…

    ReplyDelete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Mis elu sees praegu on

Muid mõtteid

Niiskusest