Head sõbrapäeva!

Kõik just väga sõbralik ei ole, aga võtame ühe sammu korraga. 

Sain eile Postimehelt taas hea pakkumise digilehte lugeda. Tänu sellele tean, et täna kirjutatakse hästi, huvitavalt ja õigesti suhetest ja viimaste aastakümnete halbadest arengutest. Lugege ka. 

***

Suures maailmas toimub asju... Välisministeeriumis töötanud (ma ei tea, kas praegu ka) sõber kirjutas sotsiaalmeediasse, et inimene ei saa ennast heaks nimetada, kui ta saatanaga lepinguid püüab teha ja teda sõbraks nimetab. Nii on. Isegi kui see inimene püüab kiiresti ja jõuliselt woke-kultuuri pidurdada. 

***

Must Mimi nõudis vett. Kasside kausis oli tõesti purusid. Loputasin kausi, panin uue vee. Viis minutit hiljem oli Mimi kausi ümber ajanud ja istus nördinult selle kõrval. Olen näinud müüdavat spetsiaalset kassipiima (laktoosita?), kas peaks otsima kassivett ka, prouale kaevuvesi ei kõlba. Porilombivett, mida ta eelistatavalt joob, pole kusagilt võtta.

***

Koduväliselt sain tunda silmakirjalikkuse meistriklassi. Noh, mingu nad ise ka... sinna kaljudevahelisse orgu Skundis. 

Viimane aasta aega ongi meie peres olnud murtud lubaduste, silmakirjalikkuse ja võimumängude vahele jäämise aasta. Eelmisest kevadest saadik kuus olukorda! Me teeme ilmselt midagi väga õigesti, muidu niisuguseid rünnakuid ei oleks. 

Noorim luges meile selle peale Piiblit - et nähtavast olulisem on nähtamatu. Temast hakkab vist saama lugupidamisevääriline noormees. 

***

Kaltsuvaibalao sain sorteeritud. Uhh. Homme on esimene laadake, tubane, mitte kaugel. Mõned vaibad polegi vist kunagi laadal käinud, neile tuleb ka võimalus anda. 

*** 

Ma nüüd koristan edasi, lutsumaja minia lubas varsti külla tulla. Võimalik, et pärastpoole istutan salatitaimekesi ümber, neil on külvikarbis kitsas. Üks basiilikukene on ka, aga tema on potti kolimiseks veel noor.