Niisama. Lahja lehma aastast ja muust ka.
Käisin neil päevil töötervishoiu asjus. Mulle ei sobi see asi kohe üldse mitte. Mõtlesin, et sundus käia arsti juures, keda ise valida ei saa, ilma ühegi kaebuseta ja siis, kui kästakse, võib olla meie riigis üks pärisorjuse-aja jäänukeid. Ehkki, jah, toitlustuses oleks asi kindlasti veel hullem, eiteamis haigustes nad inimesi peavad kahtlustama...
Seekord oli suhtumine väga inimlik ja minuga vestlev õde väga meeldiv. Kunagi aastaid tagasi, teise asutuse alt ja teises firmas pidin pikalt vaidlema, et mul ei ole kindlasti seisev töö - "Aga te olete ju õpetaja, kogu aeg tahvli ees!" - "Ei ole õpetaja..." - "Mis mõttes te ei ole õpetaja, teile on võetud õpetajapakett!" Ma arvan, et õpetajana töötamine on üks neid asju, mida inimene märkaks ja ära tunneks...
Sain teada, et veri on korras - nagu pidigi olema -, rüht ei ole korras - jah, ma tean seda juba väga kaua - ja et silmadega võiks igaks juhuks ikkagi silmaaarsti juurde minna. Käisin. Oli hea lähike minna ja väga põhjalik tegelemine, aga midagi uut ja erilist teada ei saanud. Olemasolevad prillid sobivad, aga lugemiseks võiks-peaks olema progresseeruvate klaasidega, kõige soodsam soodushind seal asutuses kuskil 300 euro kanti. Selle raha eest saaks Mees lugemisprillid ja Keskmine igapäevaprillid. Ja kes ütleb, et ma suudan progresseeruva klaasiga ära kohaneda? Muidugi, ma juba kümmekond aastat kohanen oma silmadega. Praeguste linnaprillidega on siiski hea lugeda ja kududa ja kõike. Koduprillidega on hea, hm, maad kaevata. Küll ma hangin endale ühe paari linnaprille veel, aga ilmselt siiski mitte päris täna.
***
Jaanuari toidupoearved olid hämmastavalt mõistlikud... kuni me ükspäev Lidlis käisime. Nohjah, nüüd on veebruari kaks esimest nädalat peaaegu et poevabad, välja arvatud piim, rohekraam ja mõni asi veel. Olles olnud mitu aastat Maxima kuldklient, kipub asi juba jupp aega nihkesse minema, pole seal need hinnad enam midagi nii mõistlikud nagu varem. No ja siis me roteerumegi Maxima, Lidli ja Coopi vahel, vahel põikega Prismasse. Selveri ja Rimi hinnad võtavad tavaliselt jalust ja mis meil veel valikutes ongi... Grossiga pole millegipärast ära kohanenud.
Igatahes on lapsed väga rahul, kui neile pakutakse üsna sarnaseid toite üsna sageli. Pearoana on valikutes näiteks karjasepirukas (selle hakklihaga, mis olema juhtub), kotletid ja kartulipuder, seašnitsel koos lisanditega, kanakarri riisiga, kanakoivahautis paprika-tomatiga... Mõnikord juhtub olema lihajääke, nendega teen suppe ja pirukaid. Erilised supisõbrad me küll pole, aga süüakse nohinal ära. Makaronitoitudega on nii, nagu on, lemmiksalatit brokoli ja peekoniga pakutakse siis, kui brokoli ja peekon korraga soodsad on. Muidu teevad makarone punase hakklihakastmega mehed. Magusaks muidugi kaneelisaiu ja mitmesegaseid kooke käepärast olevast materjalist. Ja bubertit või piimakisselli (viimast valmistab Mees). Näljas ei ole, ehkki kodumooside populaarsemad isikud hakkavad otsa saama. Ja kui paratamatus panna buberti peale lemmikmooside edetabelis kolmanda koha laureaati on probleem... siis on see vist esimese maailma probleem.
***
Ükspäev vaatasime Mehega Linnamajas ringi ja tegime ehitus- ja remondiplaane. Kuskohast selle jaoks raha võetakse, veel ei tea. Igatahes tundub, et keldris pesuköögist duširuumilaadse paiga ehitamine on lihtsam ja odavam kui hästiventileeritud (ühekordne voodrilaud...) pööninguruumist ühe toa juurdesaamine. Aga kui sealkandis juba torudega mässata - ja see töö on paratamatus -, siis võib tasapisi hakata ka ümberehitamisega tegelema, vähemalt radiaatori võiks paika saada, oleks üks torumehekutsumine.
Veel selgus, et 40+ aastat tagasi minu isa poolt lootusrikkalt paigaldatud saunakeris võib jääda sinna keldrisse, kuni roostehelvesteks laguneb... sest see on malmist ja ka mitme mehe jõuga liigutamatu. Kuna surnult sündinud sauna asemele tuleb sinna lisa-duširuum, arvas tõsise taluperemehemõtlemisega Keskmine, et las ta siis jääb seda ruumi soojendama - tõepoolest, kui tahta külma ilmaga pessu minna, jääb radiaatorisoojusest arvatavasti natuke väheks. No vaatab.
***
Mittemõistlikest asjadest käisime siin ükspäev kinos, sest see oli minu sünnipäevakingitus, ja pärast restoranis. Paddington 3 ei ole kahjuks esimese kahe osa tasemel, nii stsenaariumi sidusus kui naljad on nõrgemad - mis teha. Vähemalt olime me jälle kõik korraga samal sohval. Restoran oli täiesti okei, tähendab, astud kinost välja ja kohe ongi Monk... Ainult et puhtalt uudishimu pärast ostetud "kana korma" on nii harjumatu, et me otsustasime ühehäälselt seda enam mitte tellida. Muud toidud olid tavapäraselt mõnusad. Sellega sai ühtlasi ära tähistatud meie pulma-aastapäev.
***
Veel olen teinud magustoidueksperimente. Hispaania kokaraamatust leitud karamellipuding, mis on väga sarnane portugali ekspudingiga (rõõmus koolidirektor seletas, et see on eggs pudding... või ex- pudding...), keeldus karamelli vormist kaasa võtmast. Vähemalt õppisin ma lõpuks ometi karamelli tegema, selline positiivne kõrvalnähe.
Hautatud küdoonia meejogurtiga aga osutus täielikuks läbikukkumiseks, ainult mina ja Vanim pingutasime ära süüa, ülejäänud mehed jätsid ohates poole järele. Küdoonia, mis on moosi kujul Saksamaal positiivselt kogetud, ei ole siiski midagi asi magustoiduvili, öelgu inimesed Internetis mida tahes. Võib-olla kunagi mõne põnevama moosi sisse proovin. No aga nüüd me teame, et... jääks ikkagi päris õunte juurde. Viimaseid tuleb nüüd jälle poest osta, Laenulapse perelt saadud imehead, imeilusad ja suurepäraselt sälinud "Katred" on ka otsas.
***
Laupäeval käisid mehed puu otsas - nimelt oli pool laudatagusest toomingast* suure lume ajal niimoodi ära murdunud, et läbi meie krundi naabrite võsalappide juurde viiv tee ei kõlvanud enam väiksema liiklusvahenduga kasutada. Toomingatüvede küttepuudeks tegemine peab veel ootama, kuni keegi natuke peenemat oksarisu eest ära koristab. Võimalik, et mina olen täna see keegi. Kui see Linnamaja hiidtoomingas ka isemurduv oleks...
__________
*vabandust, Me. ja teised, kes te toomingaid armastate - mulle nad ka täitsa meeldivad, kui on seal, kus on nende koht, ja terved. Pool põõsast jäi lauda taha igatahes alles ja eks kevadel näeb, kas elab ka. See allesjäänud pool on ka keskmise tammepuu suurune, nii et...
Meil ikka ka vanasti kärbiti toomingaid, et neid õunapuuaiast eemal hoida. Pidid olema samad parasiidid ja toomingal neid ikka jagus. Nüüd enam vana toomingat ei ole.
ReplyDeletePrillidest rääkides, mina lõpuks läksin kahe komplekti teed, sest progresseeruv samuti hirmutas. Kududes enamasti kasutan kas lähedale vaatamise prille või siis koon suisa ilma (mul kuidagi see prillivajadus tekkib pigem õhtul kui silmad väsinud). Enda omad soetasin peale terviseauditit, kuna mul oli olukord nähtavalt kehvemaks läinud võrreldes 3a taguse ajaga. Kui eelmisega võrreldes on silmanägemine kehvem, siis tööandjal on kohutus klaasid kompenseerida. Enamus seda ka teeb, see on lausa seaduses kirjas. Töötervishoiduarstid on ses mõttes tähelepanelikud ja kirjutavad nõude raportisse sisse. Kasutasin tol hetkel ühe prillipoe soodusperioodi ja sain 2x uued raamid+prillid ca 300 Euroga, millest tagasi sain 100. Mul olid küll miskised +prillid covidi perioodist ka, aga need olid netist tellitud ja töötervishoiuauditi optometrist pool mõõdetud näitude alusel valitud klaasid. Oli veider aeg, istusime kodus kõik ja mul oli koolitöödes meeletutes kogustes tikkimist, ilma ei näinud enam.
Suur kulu muidugi oli, aga igati põhjendatud. Kaugelevaatamise prille kasutan kogu aeg, vanad olid kriimulised ja vist 10a vanad kah. Nondel oli veel tumenev klaas, mis mind hulluks lõpuks ajas! Lähed õuest tuppa ja mitte midagi ei näe. Selliseid ma enam ei osta. Aga jah, progresseeruvaid pelgan.
Aitäh kogemusi jagamast! Ma veel mõtlen seda uute prillide asja. Lähipäevil kindlasti mitte, aasta lõpuks... kes teab, mis selleks ajaks jõuab juhtuda.
DeletePrillid ja progr. klaasid- no igal pool soovitatakse ainult neid, ei tea mis valu sellega on, kuidagi kummaline... kas raha teenimise viis.( sorry kommenteerimise eest )
DeleteMul on olnud progresseeruvad - kohanemiseks läks aega. Eelmise aasta lõpus tellisin ikkagi eraldi + ja - prillid. Progresseeruvate rist-ja-viletsus tuleb (minu puhul) selgelt esile autojuhtimisel. Endiselt seda meelt, et kaks ühes asjadest käin kauge kaarega mööda.
ReplyDeleteMul kahevaatelised prillid ja väga rahul! Tellisin juba teised sellelaadsed ja töötervishoiu arsti külastusel saadud tõendiga/märkega kompenseerib töökoht suure summa maksumusest, mis tõttu tu üldse neid osta raatsisingi. Kohanemine võttis aega, aga praegu ei kujutaks teisiti ettegi. (Kodus loen ja koon endiselt prillideta, nii on veel mugavam, aga ringi liikumiseks superlux!)
ReplyDeleteKäisime ka Paddington filmi vaatamas ja väga meeldis. Eelmisi osasid ei ole mina näinud, lapsed vist on, seega võrdlusmoment puudub.