Mõni päev on kehvem kui teine päev

 ... või mitu päeva. 

Külm on, noh! Ühel ööl oli siin -10'C! Palun kevadet tagasi!

***

Ühel külmal päeval tegin arheoloogilisi väljakaevamisi Linnamaja pööningul. Viskasin ära suurema koguse ilma peata mänguloomi ja nukke - või pigem koos peaga, ainult et pead ja kehad ei olnud enam omavahel ühenduses. Minu laste käes need asjad pole olnud ja kuidas pead küljest ära said, mina ei tea. Veel leidsin kaks kohvritäit vahtkummist loomakesi. Need tuleks maha müüa? Natuke Tarbeklaasi (muidugi), lõnga (millal see lõpeb??!!), oma ema teisepäevakleidi (pulmade teisest päevast, kui keegi ei tea), kaks paari üsna korralikke ja mulle jalgasobivaid saapaid, kaks tundmatu kunstniku maali ja pissipoti. Viimase viskasin koos muu prahiga ära, sest öäk. 

Pööningust peaks saama teise korruse köök, sest tegelikult pole ta mitte pööning, vaid väljaehitamata tuba. Siis äkki keegi on nõus seal elama ka. 

***

Viimastel päevadel on olnud ka saba ja sarvedeta kohtumisi, sealhulgas laat. Inimestel on hirm, päris tõsiselt. Eestlased on vaeseks maksustatud. Meist vasakul ja paremal olid käsitöölised palju kergemini rakendatava kaubaga ja kellelgi ei edenenud kuigivõrd, isegi seepe ei ostetud. 

***

Ühe pika linnapäeva tõttu võtsin ette sallikudumise. Mitte Haapsalu salli, seda on mul üks pooleli, vaid niinimetatud sätendava salli - muuhulgas jäi minu emast maha mitu efektlõngast kootud ilusalli, 60+ daamid ostavad vahel harva, efektlõnga oli paar tokki... See pahalane läks mitu korda nässu, sest alguses sai kitsas ja siis sai lai ja siis oli lõng peaaegu otsas, aga sall liiga lühike... Nüüd on valmis ja läheb järgmisele laadale kaasa, kus iganes see siis toimuma saab. Aga nörritav oli. Vähemalt ei mäleta see efektlõng, millistesse silmustesse teda varem kootud on. 

***

Sama pika linnapäeva jooksul sain Samaaria poest endale puhtast meriinost valge suvekampsuni. Olen otsustanud, et kui ma endale üldse kampsuneid ostan (mitte ei leia kaltsukotist), siis olgu need päris lõngast. Ühe kašmiirkampsuni olen juba ribadeks kandnud, lemmik on praegu puhtast peenvillast veinipunane, see valge meriino, jah, hakkab minuga sel suvel kaasas käima. Muud olgu kuitahes pehmed või ilusat värvi, tänan, ei. Olemasolevad kannan muidugi nende loomuliku surmani... ja koon ehk ise pärislõngast juurde, kui puudus tekib. 

***

Kurvastusega pean nentima, et olen läinud natuke liiga hoogu normaalkaalu taastamisega, hm, jooksin finišisse jõudes muudkui edasi. Seelikud ei istu enam hästi, kitsas on. Nüüd söön jälle vähem ja täna otsustasin liftisõidu asemel ronida... seitse korrust. Viimane ots oli juba väga raske... õnneks läheb ilm vast korda ja saab hakata tegema aiatöötrenni.

***

Mittenörritavatest asjadest on mul hulk agara olemisega tomatitaimi, üks arglik basiilik ja Noorimal põllujagu noori paprikaid. Ilmateade lubab elu ilusamaks pöördumist, täna pakutakse Noorima sünnipäevalasanjet (sest õigel päeval ei saanud ta veel tahket toitu süüa) ja lapsed on olnud peamiselt armsad. Veel on meil tõsisemad mööbeldamisplaanid ja muidu head mõtted. 

Nüüd tuleb hakata asjalikuks. Ahjud, pliidipuud, seesama lasanje ja kõrvitsakook, sest ma pole mitu päeva küpsetanud, kus selle häbi ots!

Comments

Popular posts from this blog

Mis elu sees praegu on

Kuidas see ikkagi võimalik on

Niiskusest